Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid valmistuvad uuteks pikettideks

21.08.2014

Valitsuskoalitsioon jätkab poolikult läbitöötatud töövõimereformi läbisurumist ega ilmuta soovi võtta kuulda sihtgrupilt ning asjatundjatelt saadud kriitikat ja põhjalikke ettepanekuid.

Poolt sotsiaalministeeriumi juhtiv töö- ja terviseminister Urmas Kruuse on meedias avaldanud lootust, et riigikogu võtab palju poleemikat tekitanud töövõimetoetuse seaduse paljudest lahtistest otstest hoolimata vastu juba varasügisel.

Kuigi riigikogu sotsiaalkomisjon hakkab eelnõule suvepuhkuste eel toimunud esimese lugemise järel esitatud rohkeid parandusettepanekuid arutama alles 25. ja 26. augustil toimuvatel istungitel, on sotsiaalministeerium ja Reformierakond saatnud välja manipuleeriva sõnastusega pressiteateid, milles püütakse jätta mulje, et valitsuskoalitsiooni samaks tähtajaks esitatud pisimuudatused on juba eelnõusse sisse viidud ja seadus on vastuvõtmiseks valmis.

„Kiire on takus sellepärast, et muidu jääb teema üles ja sadu tuhandeid inimesi puudutava reformi üle jätkuv avalik arutelu võib mõnegi erakonna jaoks ära rikkuda valimiste-eelse kampaania,” avas Linnalehele telgitaguseid üks koalitsioonipoliitik, kes soovis, et ajalehes ta nime ei nimetataks.

Tema sõnul tagab probleemse seaduse kiire vastuvõtmine kohe septembris või hiljemalt oktoobri algul selle, et see teema kaob mõneks ajaks päevakorrast – reform stardib ju kõige varem 2016. aasta jaanuaris, mis tähendab, et enne seda ei hakka juhtuma ka midagi hullu. Nii saab praegune valitsus endale vastu rinda taguda: näete, me seljatasime rumalad tagurlased, me toome Eesti puuetega inimeste heaks Euroopast kohale suured rahad ja viime otsustavalt ellu reformi, millest võidavad kõik. „Jamad hakkavad endast märku andma kõige varem uue valitsuse teisel tööaastal. Kogu supp tuleks aga ära süüa ülejärgmisel valitsusel, kuid nii kaugele ei mõtle mitte ükski poliitik,” lisas ta.

*

Soovimatus arvestada

Algse plaani järgi pidi töövõimetoetuse seadus vastu võetama juba aasta tagasi, mullu hilissügisel, seejärel nüüd jaanipäevaks. Puuetega inimeste organisatsioonide protestid, uuringufirma Saar Poll koostatud ja selgesõnaliselt probleemidele osutav mõjuanalüüs ning kevadel ootamatult toimunud valitsuse vahetus, millele uues koalitsioonis järgnesid erimeelsused sotsiaalsfääri juhtivate poliitikute seas, on seni suutnud seadusandja hakklihamasinat pidurdada.

Kahjuks on aga otsustajate poolel suurem osa viivitatud aastast niisama ära raisatud – seaduseelnõusse on puuetega inimeste “ärarääkimiseks” tehtud vaid käputäis väiksema tähtsusega pisiparandusi ning kõik oluline (omavalitsuste sotsiaalteenused, tööandjate motiveerimine, tulemuslik rehabilitatsioon jne), millest tulevikus sõltub reformi õnnestumine, on kangekaelselt kõrvale jäetud.

Neil põhjustel teatasidki puuetega inimesi esindavad organisatsioonid teisipäeval, et valmistuvad uuteks pikettideks kõigis maakondades, juhul kui riigikogu sotsiaalkomisjon otsustab reformi käivitava seaduseelnõu põhimõtteliste parandusteta ka teisele ja kolmandale lugemisele saata. Lõplik otsus tehakse komisjoni 25. ja 26. augusti istungitel sündiva otsuse põhjal.

Eelnõule on praeguseks esitatud ligi 20 parandusettepanekute paketti, millest enamikus nõutakse, et tervisehäiretega inimeste töövõimetuspensioni kallale ei tohi minna enne, kui on üheselt selge, kuidas riik kavatseb reformida rehabilitatsiooni- ja taastusravisüsteemi ning omavalitsuste sotsiaalteenuseid, mis aitaksid puuetega inimestel kodust välja pääseda ning praegusest aktiivsemalt tööl käima hakata. Kõige selle kohta annab aga riik praegu üksnes lubadusi, et kõik muutub paremaks ja saab korda.

*

Nõudmised on samad

Just samasugused nõuded andsid 17. juunil riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle ka esimese piketi korraldajad. Paraku pole ühtki neist arvestatud. „Meile on aetud üksnes udujuttu, meid on ka suve jooksul kutsutud nn kaasamise sildi all mitmele koosolekule, kus erinevat sorti tähtsad ametnikud on teinud ettekandeid ja kus siis meie organisatsioonide esindajatele on antud lõpuks ka viis minutit oma juttu rääkida. Enamasti on siis aga aeg läbi ning mõnel järgmisel korral võib-olla saame jälle viis minutit, et sama jutt maha rääkida,” teeb asjade käigust ülevaate pikettide korraldustoimkonna liige Tiia Sihver.

„Ei ole normaalne olukord, kus puuetega inimestele laotakse kohustusi juurde ja vähendatakse garantiisid, aga riigi kohustus puuetega inimestele midagi garanteerida ei parane,” selgitab Tallinna tehnikaülikooli õigusteaduse tudeng Sven Kõllamets, kes tegutseb ka kogemusnõustajana. Tema sõnul pole asi mitte selles, et puuetega inimesed ei tahaks töötada, teenida ja aktiivsed olla, vaid avalike teenuste puudumise tõttu riik sageli lihtsalt ei võimalda neil seda teha. „Kuidas tagada ise endale puuduvaid hädavajalikke teenuseid, kui karistuseks ka toetus veel peatatakse või ära võetakse?”

*

Vaja on tasuvuse kalkulatsioone

Reformi läbiviimiseks plaanib riik kulutada järgmisel kuuel aastal ligi 350 miljonit eurot, millest 180 miljonit eurot on Euroopa Liidu abiraha ja ülejäänu võetakse Eesti Töötukassasse kogunenud töötuskindlustusmaksetest. Vaid alla poole sellest rahast jõuaks sihtgrupini otseste teenuste näol, kuivõrd ülejäänu kuluks uue süsteemi administreerimisele. Samal ajal soovib riik kokku tõmmata töövõimekaoga inimestele makstavaid pensione, asendades need enamiku puhul väiksemate ja vähenevate töövõimetoetustega.

Valitsuskoalitsioon andis 11. augustil sotsiaalkomisjonile üle oma muudatusettepanekud töövõimereformi eelnõule, millega lükkuks poole aasta võrra edasi reformi algus ja tõuseks töötasu piir, alates millest hakkab töövõimetoetus vähenema. Kuid endiselt pole töövõimereformi rakenduskava, kus oleks näidatud konkreetsed tegevused, tähtajad ja kulutuste eelarve.

Sihtgrupil on palutud küll mitmel korral esitada arvamusi, kuid puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega pole reformikava sisulises lõikes siiani läbi arutatud ega kooskõlastatud. Lisaks soovivad puuetega inimesed näha põhjendatud kalkulatsioone reformi majandusliku ja sotsiaalse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse kohta pärast 2020. aastat.

-------

Eelmisel piketil esitatud nõudmised, millega pole siiani arvestatud:

# Luua stipendiumid ja tugiprogrammid, mis suurendavad puuetega inimeste kvalifikatsiooni tööturul – toetavad hariduseta ja töökogemuseta puuetega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele.

# Käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid.

# Töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem, kuidas puudest/terviseseisundist tulenevad lisakulutused hüvitatakse.

# Lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja riigi ja omavalitsuste vahel saavutada kokkulepe teenuste ühtsete standardite (liigid, maht, õigustatud isikud jne) ja rahastamise vallas.

# Reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed. Vaja on selgete prioriteetide seadmist (juba töötavad inimesed, tööturule sisenevad noored, omastehooldajad, töötada soovijad jne) reformi rakendamisel, et tagada ressursside kasutamise optimaalsus ja parim võimalik tulemus riigile.

Allikas: 
http://www.linnaleht.ee/592038/puuetega-inimeste-esindusorganisatsioonid-valmistuvad-uuteks-pikettideks

Puudega inimesed plaanivad pikette kõigis Eesti maakonnakeskustes

20.08.2014

Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid valmistuvad uuteks üle-Eestilisteks pikettideks, nõudes jätkuvalt töövõimetoetuse seaduse vastuvõtmise peatamist, kuni kogu planeeritav reform on süsteemselt läbi töötatud ja esitatud terviklik tegevuskava.

«Mulle ei meeldi, et vähendatakse puudega inimese võimet end ise aidata,» ütles TTÜ õigusteaduse üliõpilane ja MTÜ Pane oma meeled proovile juhatuse liige Sven Kõllamets. «Ei ole normaalne olukord, kus puudega inimestele laotakse kohustusi juurde, garantiisid vähendatakse, aga riigi kohustus midagi garanteerida praktikas ei parane.»

«Kus on see tuhandetele inimestele vajalik kiire rehabilitatsioon, kiire abivahendi parandamine või asendamine, võimalused õppimise ajal väljaspool elukohta elada ja saada vajalikke teenuseid?» küsis Sven Kõllamets. «Kuidas on võimalik töötada ja tööandjat mitte alt vedada, kui purunenud abivahend muudab su ootamatult abituks ja seda ei saa Eestis sobivaga kiirelt asendada?»

Kõllametsa sõnul puuduvad Eesti riigil antud valdkonnas endale konkreetsed nõuded, mis lubab riigil vastutusest ja kohustustest liigagi tihti kõrvale hiilida. «Puudega inimesed nõuavad tegelikult võimalust ennast ise aidata ja täidavad oma kohustust aktiivsusele heal meelel, kui ka riik täidab ja tagab tasakaaluks neid nõudeid, mida see neile paneb!» lausus Sven Kõllamets. «Kuidas tagada ise endale puuduvaid hädavajalikke teenuseid, kui karistuseks toetus ka veel peatatakse? Need on ju avalikud teenused, mis pole kättesaadavad.»

17. juunil Toompeal toimunud piketi korraldanud organisatsioonid andsid valitsusele ja riigikogule üle nõuded meetmete lisamiseks reformikavasse, millest nende sõnul aga ühtegi ei ole siiani arvestatud:

Nõuded:

-  luua stipendiumid ja tugiprogrammid, mis tõstavad puudega inimeste kvalifikatsiooni tööturul – toetavad hariduseta ja töökogemuseta puudega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele;

-  käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid;

-  töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem puudest/terviseseisundist tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks;

-  lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja saavutada kokkulepe riigi ja omavalitsuste vahel teenuste ühtsete standardite (liigid, maht, õigustatud isikud jne) ja rahastamise osas;

-  reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed. Vaja on selgete prioriteetide seadmist (juba töötavad inimesed, tööturule sisenevad noored, omastehooldajad, töötada soovijad jne) reformi rakendamisel, et tagada ressursside kasutamise optimaalsus ja parim võimalik tulemus riigile. 

Reformi läbiviimiseks plaanib riik kulutada järgmisel kuuel aastal ligi 350 miljonit eurot, millest 180 miljonit eurot on Euroopa Liidu abiraha ja ülejäänu võetakse Eesti Töötukassasse kogunenud töötuskindlustusmaksetest. «Vaid alla poole sellest rahast jõuaks sihtgrupini otseste teenuste näol, kuivõrd ülejäänu kuluks uue süsteemi administreerimisele. Samal ajal soovib riik kokku tõmmata töövõimekaoga inimestele makstavaid pensione, asendades need enamiku puhul väiksemate ja vähenevate töövõimetoetustega,» seisis puudega inimesi esindavate organisatsioonide ühises teates.

Lõpliku otsuse pikettide toimumise kohta võtavad organisatsioonid vastu pärast Riigikogu sotsiaalkomisjoni 25. ja 26. augusti istungeid. «Kui eelnõu saadetakse järgmistele lugemistele puuetega inimeste organisatsioonide poolt osutatud puudujääke kõrvaldamata, vastatakse sellele üle-Eestiliste avalike väljaastumistega. Ka Eesti riigil tuleb hakata täitma ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni sisulises mõttes.»

Allikas: 
http://www.postimees.ee/2892595/puudega-inimesed-plaanivad-pikette-koigis-eesti-maakonnakeskustes

Traagiline õnnetus jättis murega omapäi

12.08.2014

"Kui aega enda jaoks rohkem oli, armastas vaikse loomuga Einar järve peal kala püüda."        
Pilt: Dmitri Kotjuh

Imavere vallast pärit viie täiskasvanud poja ja ühe tütre isa Einar Tõnissoni (52) perele sadas 11 aasta eest kaela õnnetus, mida ta ei osanud uneski ette näha. Abikaasaga juhtunud traagiline sündmus halvas mõne aastaga naise võime liikuda ja kasutada ühte oma kätt. Kui Einarilt küsida, kuidas ta kõik need aastad toime on tulnud, võtab mees appi vana hea tõdemuse – «kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks». Ja rühib muudkui edasi.

Aasta oli siis 2003. Einari naine Tiina (51) töötas Imavere saeveskis, nagu ka Einar. Ühel tavapärasel keskpäeval ei tulnud Tiina oma ettenähtud pausi saeveskis välja võtma. Sealt asja uurima liikunud Einar naise leidiski. Selg ees kahe meetri kõrguselt kukkumine keset betoonpõrandat vigastas selga ja pead. Tiinaga juhtus tööõnnetus: puitpakke kokku lintinud Tiinale lendas üks lahti pääsenud pruss otse kõhtu.

Halvad asjad juhtuvad ikka teistega

Juhtunu võttis Einari täiesti tummaks. Mees tunnistab, et selliseid hetki on inimesed harjunud kuulma ja nägema televiisoriekraanilt. Need ju juhtuvad teistega, mitte kunagi meie endiga. Nüüd aga juhtus. Aastaid hiljem enda ümber ringi vaadates tõdeb ta, et neid inimesi on palju, kellele õnnetus ei hüüa tulles ning kes peavad töö kõrvalt leidma aega ja jaksu, et oma ema, lapse või naise eest hoolitseda. On ka neid, kes peavad oma tööst koguni loobuma.

Teadmine sarnaste kogemuste, probleemide ja mõtete käes vaevlevatest inimestest ja lähedase eest hoolt kandmist puudutavatest põhitõdedest ja praktilistest oskustest on tulnud ühendusest, millega Einar kaks aastat tagasi liitus. MTÜ-st Eesti Omastehooldus kuulis ta umbes aasta pärast seda, kui organisatsioon 2011. aasta veebruaris loodi.

Stressi ja rutiini käes vaevlevale Einarile näitas suunda õde Helja, kes soovitas minna ja asi oma silmaga üle vaadata. Omastehooldajad kogunesid sel korral koolituskursusele Haapsalus. Einar läks.
Praegu tunneb mees ennast teadlikumana ning mitte enam niivõrd üksi. Lisaks praktilistele oskustele, mida MTÜ-s omastehooldajatele jagatakse, ei käi Einar nende foorumitel mitte niivõrd oskuste ja info pärast. Einar õppis seal taas rääkima. Saatusekaaslastega kogemuste jagamine lohutab ja pakub seltsi.

Eelmisel aastal sai Einar omastehooldaja kutsetunnistuse. Tallinna tervishoiu kõrgkool õpetas MTÜ Eesti omastehoolduse liikmetele väga praktilisi oskusi, näiteks võtteid, kuidas abivajajat tõsta ja voodihaiget pöörata. Viimasel kokkusaamisel pöörasid nad tähelepanu näiteks ka etiketile. Einari meelest on see ühele mehele täiesti vajalik oskus, saati veel maamehele.

Pärast õnnetust murega üksi

Vaikse loomuga mees meenutab, et pärast õnnetust ei olnud tal kelleltki abi võtta. Lapsed olid õnnetuse toimumise hetkel põhikooliealised ning nüüd juba oma elu peal. Õnnetuse asjaolud ja pöördeline elu niitis Einaril jalad alt. Talle ei torganud siis pähegi, et võiks kellegi poole abi saamiseks pöörduda. Arstid andsid hädavajalikud näpunäited, kuidas naist kodus ise süstida. Mis puudutab aga hooldaja vaimset toimetulekut ja psüühilist tervist, kuidas uue olukorraga kohaneda või kelle poole abi saamiseks pöörduda, siis seda teeotsa ei näidanud Einarile keegi. Ja kui ei tea, siis ei oska otsida ega tahta, virisema ei ole ka harjunud ning ikka kannatad ära, eestlaslikult hambad ristis.

Hommikul kella kuue paiku ärkab Einar üles ning sõidab oma tumesinise Audiga 30 kilomeetrit Paide masinatehasesse tööle. Kaheksatunnine tööpäev puurijana lõpeb pool viis õhtul. Koju jõudes ei viska ta hariliku mehena jalgu seinale, sest tarvis on süüa teha, koristada, pesu pesta, talvel ka ahju kütta. Sängi heidabki ta alles südaööl. Einari naine ei ole päris voodihaige, kodus liigub ta ringi rulaatoriga ning mõne koduse toimetusega saab ise hakkama. Näiteks peseb ta end ise, ehkki vanni saamisel vajab abi.

Paljudel hooldajatel tuleb suisa koduseks jääda, sest inimene vajab päev läbi järelevalvet. Kuidas nemad hakkama saavad, seda Einar ei tea ega mõista. Millestki peab ometi elama. Sestap tuleb Einaril olla õnnelik selle üle, et tema hooldustegevus on piirdunud osalise koormusega ning päevaks võib naise jätta omapead ning käia tööl. Siiski püsib kartus, et telefon, mida mees nüüd pidevalt igal pool kaasas kannab, heliseb ühel hetkel ning hääl, mis sealt kostub, teatab talle «Ma kukkusin, ma ei saa püsti». Paaril korral on seda ette tulnud. Siis on Einar oma tegemised nurka visanud ja koju sõitnud.

Ega keegi küsi, kas jaksad


Võiks arvata, et mingil hetkel saab jaks ikka otsa. Kuidas teritada oma meelt ja leida põhjust iga päev kell kuus hommikul voodist püsti tõusta ning alustada päeva nii nagu eile, üleeile ja kaheksa aastat enne seda. Ega keegi seda Einari käest küsinud ole. Ei küsita kellegi käest, kel mõni lähedane kodus hooldamist vajab.

Einar on üles kasvatanud kolm last, kellest noorim õpib Tallinna tehnikaülikoolis. Einar on loodusemees, maal sündinud ja üles kasvanud ning puhkuseks, mida tal sisuliselt pole, nimetab näiteks aias peenarde rohimist.

Nüüd pole tal selleks enam mahti, aga varem armastas Einar kala püüda – hulpida lootsikus keset liikumatut vett ja oodata veealust saaki oma õnge otsa. Mõnikord kohtub Einar omastehooldajatega spaas, kus võtab välja küll üürikese, aga talle õigusega kuuluva puhkuse. Selle peale tikub Einarile naer peale tulema. Neis peenelt nimetatud asutustes maamehed ju ei käi.

KOMMENTAAR

Helle Lepik
MTÜ Omastehooldus juhatuse liige
Einar Tõnissoniga kohtusin esimest korda 2012. aasta talvel. Kavandasime järgmist pikemat ülevabariigilist koolitust lähedase pereliikme hooldusega seotud inimestele. Imavere sotsiaalnõunik Ada ütles, et mul on siin üks mees, keda ma väga tahaksin sinna kursusele saata, aga vaevalt küll, et ta nõus on. Aga oli.
Mõneti on Einari lugu nagu õpikust: hoolduskohustus tabab ootamatult, pöörab kõik senise elu ja unistused segi, edasine hakkab kulutama energiat nii, et tundub, nagu pöörleks kogu maailm vaid hooldusega seotud probleemide ümber. Einar on vaatamata kõigele osanud ühendada tööelu ja hoolduskohustuse, säilitanud head suhted oma laste ja lastelastega, hoidnud korras kodu ja hoolitsenud aia eest. Imetlusväärne on tema õpihimu.

Triin Tõnisson
Einari tütar

Minu isa on rahuliku iseloomuga mees, ennem loobub vaidlusest, kui hakkab tüli üles kütma. Ootab teistelt samalaadset käitumist ning suhtleb pigem inimestega, kellega tunneb hingelisemat sidet. Kindlasti on minu isa ka muutunud viimaste aastatega, kuid aina paremuse poole. Ta suhtleb rohkem ja avatumalt, mõistab noore inimese, meie kui laste rändamisvajadusi ning tunneb ise, et elu on elamiseks, mitte eksisteerimiseks.

Artikkel ilmus ajalehes Järva Teataja Nr 78, lk 5, neljapäeval 10. juuli 2014, autor Maiu Nurka

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 74
  • 75
  • 76
  • 77
  • 78
  • 79
  • 80
  • 81
  • 82
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu