Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Linnavolikogu uuest määrusest jääb omastehooldus välja

19.10.2014

Tartu linnavolikogu menetles möödunud neljapäeval toimunud istungil määrust, mis reguleerib isikliku abistaja teenuse osutamise korda. Määrusest jäi aga välja omastehoolduse tugiteenuse vorm.
 
Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuse juhataja-hooldusala peaspetsialisti Indrek Rohtla sõnul loodi sisuliselt esimest korda määrustik, mis reguleerib antud tugiteenuse osutamise korda. Antud dokument hakkab reguleerima sügava füüsilise- või nägemispuudega inimesele osutatavat tugiteenust. „Isiklik abistaja on justkui inimrobot, keda teenusesaaja peab juhtima“, ütles Rohtla. Samas jääb vastloodud määrusest välja kaks suurt huvigruppi: omastehooldajad ja sügava vaimse puudega inimesed.
 
Pilootprojekt
 
Indrek Rohtla väitel on linn koostöös Maarja Külaga alustanud pilootprojekti, et luua samalaadne tugiisiku programm ka sügava vaimse puudega inimestele. Ühte määrusesse aga kahjuks nad ära ei mahtunud. MTÜ Eesti Omastehooldus juhatuse liikme Ivar Paimre sõnul on see aga asjade edasi lükkamine ja mugavamat teed pidi minek. „Riik lihtsalt lükkab tähtsa otsuse tegemist edasi ja see on peamiselt seotud töövõimereformi menetlemisega“, ütles Paimre.
 
Omastehooldus patiseisus
 
Samuti ei reguleeri uus määrus omastehooldust. Indrek Rohtla väitel otsustab linn praegu peamiselt taotleja kasuks, ehk perekonnaliiget hooldav inimene saab ka linnalt selle eest toetust, kui ta seda taotleb. Samas, uus määrus seda ei kinnita ning sellisele toetuse jagamisele seaduslikku alust ei anna. MTÜ Eesti Omastehooldus juhatuse liikme Helle Lepiku sõnul on isegi president Toomas Hendrik Ilves tõstatanud omastehoolduse probleemi oma kõnedes, kuid omavalitsused on jäänud küsimuse suhtes passiivseks.
 
Ka Ivar Paimre iseloomustab olukorda kui veidrat patiseisu, kus ühelt poolt toetab riik omastehoolduse ideed, kuid seaduslikku alust sellele ei anna.“Praegune omastehooldus on seotud perekonnaseadusega, mis kohustab inimest hooldama oma perekonnaliikmeid tasuta“, ütles Paimre lisades, et Soomes on omaste hooldamise seadus vastu võetud, sest praktika näitas, et teenuse osutamine kolmanda isiku või ettevõtte poolt ei olnud efektiivne ning abi ei jõudnud kõikjale.

Autor: Allan Rajavee

Allikas: 
http://peegel.ut.ee/content/linnavolikogu-uuest-m%C3%A4%C3%A4rusest-j%C3%A4%C3%A4b-omastehooldus-v%C3%A4lja

Puhta vee teemaparki rajati ratastoolirada

29.09.2014

Järvamaa ja Lääne-Virumaa piiril asuvas Puhta vee teemapargis avati täna(25.09.2014) ratastoolirada, mis paikneb 16. sajandil rajatud metsapargis. Teadaolevalt on tegemist esimese erivajadustega inimestele mõeldud ratastoolirajaga ajaloolisel pärandkultuuriobjektil.

Esimestena tutvusid pea kilomeetri pikkuse peenkruusaga kaetud metsarajaga Türi toimetulekukooli ja Porkuni kooli erivajadustega noored. Seejärel tulid ratastoolirada uudistama Viljandimaalt need inimesed, kes iga päev puuetega inimestega kokku puutuvad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Liikumispuudega inimestel on igapäevaelus liikumisel palju takistusi ja ma arvan, et see, et nad saavad ratastooliga liigelda metsas, on hästi tore ettevõtmine," tõdes Viljandimaa puuetega inimeste nõukoja tegevdirektor Krista Neering.

Tallinna ülikooli rekreatsioonikorralduse lektor Mart Reinmann märkis, et kõik tahavad looduses käia ning arvamus, et erivajadustega inimestel puudub selle vastu huvi või nad ei suuda, on vale. "Tegelikult on näha, et erivajadustega inimesed ja ratastooliga inimesed on väga rõõmsad ja tänulikud, et sellised rajad on tehtud ja nad väga tahavad minna loodusesse," kinnitas ta.

Metsarajal käimine pakub füüsilist tegevust, uusi teadmisi uutest liikidest ja ka lihtsalt väga head ja positiivset meeleseisundit.

Ratastoolirada ehitati metsaparki, kust võib leida 150 aasta vanuseid eriti krobelise tüvega kaski, põnevaks peetakse ka allapoole kaarduvate okstega ehk seelikuga pärnasid.

Puhta vee teemapargi arendaja Priit Adler ütles, et rahastust ratastooliraja tegemiseks ei olnud keeruline leida. "Selliseid radu ei olegi Eestis pärandkultuuriobjektile rajatud. See on teadaolevalt esimene. Aga kindlasti me ei ole esimene selline ratastoolirada metsas, mida on ka asulate lähedale tehtud," selgitas Adler.

Lisaks: videolugu TV3 Seitsmesed Uudised

Allikas: 
http://uudised.err.ee/v/eesti/e4897fd2-3076-4c7c-9212-52b62465cf76

Klaastaara sobib ka majaehituseks

17.09.2014

Olgu see pudel kandiline või ümar, sileda või nõgusa põhjaga, saledam või matsakam – koht Laimetsa küla pudelmaja seinas on tsementkindel.

Kui jõuame Imavere valda Laimetsa külla Tõnissonide juurde, kumab õhtupäike läbi värvilise pudeliklaasi – erinevates toonides sinine, kollane, valge, pruun, heledam ja tumedam roheline.

Sellesse metsaäärsesse tallu on suvekuudel asja olnud nii välismaa vabatahtlikel kui ka ümberkaudsetel noortel. Põhjuseks just seesama pudelitest maja. «Sellest peaks tulema mängumaja,» ütleb idee autor Triin Tõnisson. Igapäevaelus Imavere valla maanõunik ja Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži keskkonnatehnika viienda kursuse tudeng Triin on spetsialiseerunud materjalide taaskasutusele ja ettevõtte juhtimisele.

Pudelitest maja on tema ülikooli lõputöö, mis  peaks päris valmis saama kevadeks. Suurem osa töid peab ühele poole jõudma siiski varem: Triinu soovide järgi juba enne lume ja külma tulekut.

Et ehitada on võimalik vaid õhtuti või nädalavahetustel, on Triinule huviliste abikäed igati oodatud. Seda enam, et Eesti teadusagentuuri rahastatud projekt näeb ette tutvustada meetodit võimalikult paljudele. «Kui suurema seltskonnaga teha, siis üle nelja rea ei saa korraga laduda, peab ootama, kui segu kivistub, muidu võib sein ära vajuda,» täpsustab ta.

Pudelmaja ehituse mõte pärineb Triinul internetist, kus ta nägi, kuidas lõunamaades täideti plastikpudelid liiva ja mudaga ning nendest valmisid elamud. Eestis olnuks plastpudeleid nõutavas koguses koguda raske. «Uurisin edasi ja selgus, et ka klaastaarast on maju ehitatud,» lausub ta. Seitsmeruutmeetrise maja seintele kulub Triinu arvestust mööda umbes 2600 pudelit. «Väikse varuga olen arvestanud, et 3000,» lisab ta. Pudeleid on Triinul kahe maja jagu ehk 6000. Mis üle jääb, selle lubab ta viia Väätsa prügilasse.

Põhiosa pudeleist on pärit Tartust Pierre`i kohvikust. «Viisin neile kastid ja käisin pudelitel järel,» ütleb Triin. Kuigi tema teada on enamik veini- ja vahuveinipudelid, eristab silm ka teiste, oluliselt kangemate ja väga kallite jookide taarat. «Minuni jõuab pudel, mitte selle sisu,» märgib Triin segu pudelite vahele sättides ja järjekordset pudelit segusse surudes.

Põhjus, miks on pudelisuud pandud  maja sissepoole, on füüsikaline: teisipidi asetades hakkaksid pudelid tuulega vilistama ja vihmaga koguksid vett, mis tähendab, et talvel on  neil oht lõhki külmuda.

Triin tunnistab, et pärast maja valmimispidustusi kavatseb ta värvilised seinad nii seest kui ka väljast katta savi­krohviga. «Sees saab pudelisuude ümber punuda nööri ja sinna peaks krohv päris hästi jääma,» sõnab ta.

Pandipakendiks sobimatutest pudelitest mängumaja hakkab katma rehvidest katus. «Rehvidest lõigatud ribad paigaldame nii nagu kunagi pandi laastukatust,» selgitab ta.

Mängumaja põrandagi lubab Triin teha loodussõbralikust materjalist – puidust. Avamispidustused, mil pudelite värviilu näeb täies hiilguses, on Triin kavandanud 2015. aasta kevadesse.

Pudelimaja ehitusel kaasa lüüa soovijatel palub Triin endaga ühendust võtta numbril 5630 4177. Lisaks videolugu TV3 Seitsmesed Uudised!

 
Artikkel ilmus 13. septembril 2014 ajalehes Järva Teataja, autor Birgit Itse.
Allikas: 
http://www.jt.ee/2918409/klaastaara-sobib-ka-majaehituseks

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 71
  • 72
  • 73
  • 74
  • 75
  • 76
  • 77
  • 78
  • 79
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu