Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Puudega inimesed sõdivad petitsiooniga reformi vastu

12.09.2014

Puudega inimesed alustasid allkirjade kogumist puudega inimeste kaitseks tööreformi rakendumisel.

Puudega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid algatasid www.petitsioon.eeveebilehel aktsiooni «Pöördumine tööealiste puudega inimeste, töövõimetuspensionäride ja omastehooldajate kaitseks töövõimereformi rakendumisel».

«Me kutsume kõiki, kes jagavad meie muret, liituma petitsiooniga, mille anname üle Eesti Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Eesti Vabariigi presidendile - taaskord lootuses, et meie häält võetakse kuulda ja seekord sellega ka arvestatakse,» ütles Eesti kurtide liidu esimees Tiit Papp.

«Tänane olukord tuletab mulle meelde ühe juhtumi ammustest aegadest, kui sõitsin autoga Tallinnas ja ei andnud eraldusmärkideta operatiivautole teed ning märkasin alles siis, kui teised autod hakkasid mulle tuledega märku andma. Tõmbasin kohe tee kõrvale ja kõrvalautost hüppasid välja vihaste nägudega vormiriides mehed, kes hakkasid minu peale karjuma. Nad karjusid seni, kuni suutsin neile selgeks teha, et ma tõepoolest ei kuule. Seepeale jätsid nad mu sinnapaika ja vurasid kihutades minema,» meenutab Tiit Papp.

«Praegu käib meiega, puudega inimestega, suhtlemine analoogselt - me muudkui räägime ja räägime, aga tundub, et kurtidele kõrvadele,» lisas Tiit Papp.

26. augusti Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil otsustati, et reformiseadused tuleb ühtse paketina vastu võtta ja seega peab sotsiaalhoolekande ning tööturuteenuste ja -toetuste jt seaduste eelnõud saatma Riigikogusse esimesele lugemisele.

Istungil nähti seda kui «päästerõngast» reformi vastuvõtmisele. Samas ei ole eelnõus endiselt 12. juunil Toompeal toimunud piketil valitsusele ja Riigikogule üle antud nõudmised puudega inimeste esindusorganisatsioonidelt.

Petitsiooni algatajad otsustasid kasutada suure toetajate hulga jõudu olukorra muutmiseks ja mõjutamiseks, kuni reformikavas on arvestatud järgmist:

- Reformiga peavad kaasnema puudega inimestele ja neid hooldavatele perekondadele kogu Eestis kättesaadavad sotsiaal- ja tugiteenused. Nende tagamiseks peab riik saavutama omavalitsustega vettpidavad kokkulepped. Ühe prioriteedina tuleb koduseinte vahelt vabastada omastehooldajad, et nad saaksid tööle naasta. Selleks tuleb nende hoolealustele tagada vajalikud hoolekandeteenused.

- Tööandjatele tuleb luua asjakohased soodustused ja stiimulid, mis kompenseerivad erivajadustega töötajate rakendamisega seotud lisakulud. Sotsiaalse ettevõtluse tekkeks on vaja tõukemeetmeid.

- Võimetekohane haridus peab olema tagatud kõigil haridustasemetel, see on eeldus iseseisvaks toimetulekuks ja töötamiseks. Tuleb tagada kooli lõpetavate puudega noorte ligipääs tööturule, samuti tõhustada juba töötavate puudega inimeste kaitset tervisevigade tõttu tööturult väljalangemise vastu.

- Töövõimereformile tuleb koostada kulu-tulususe analüüs ja rakenduskava ning teha riski- ja finantsanalüüs. Vaja on lähtuda reeglist, et kui süsteemi muuta, tuleb seda teha informeeritult ja teadlikke meetmeid valides.

Petitsiooniga on liitunud Eesti hooldajate liit, Eesti juhtkoerte kasutajate ühing, Eesti kurtide liit, Eesti liikumispuudega inimeste liit, Eesti nägemispuuetega inimeste keskliit, Eesti patsientide esindusühing, Eesti puuetega inimeste koda, Eesti vaegkuuljate liit, Eesti vaimupuudega inimeste tugiliit, erakond Eestimaa Rohelised, Juht- ja abikoerte kool, MTÜ Händikäpp, MTÜ Pane oma meeled proovile, «Puutepunkt»/Puutepunktid, Tallinna puuetega inimeste koda, Terviseleht.

Allikas: 
http://tarbija24.postimees.ee/2918067/puudega-inimesed-sodivad-petitsiooniga-reformi-vastu

Tiina Kangro: Riik hakkab rikkuma inimõigusi

09.09.2014

Järgmisel kolmapäeval loetakse riigikogus töövõimereformi jaoks uuenduskuuri läbinud sotsiaalhoolekande seaduseelnõu. Just selle seadusega lubasid sotsiaalministrid lahendada kõik probleemid, mis suve hakul vastuvõtmismasinasse lükatud töövõimetoetuse seaduseelnõu õhku jättis. Toetus küll väheneb ja kohustusi saate juurde, aga selle kompenseerib uus hoolekandeseadustik, tõotasid reformijad puuetega inimestele.

Nüüd on messias saabunud.

Ainult et kirjas on selles eelnõus ei vähemat kui see, et riik hakkab rikkuma inimõigusi.

Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 talvel igati õigest ideest: tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomisest. See olnuks mõistlik alguspunkt pensionikulude ohjeldamisele, sest oleksime sulgenud töövõimetute hoogsa juurdevoolu. Praegu meenutab algideed vaid reformi retoorikasse ununenud fraas inimeste «tööle tagasi» toomisest, mida uustulnukad, sealhulgas reformi kirglikult patroneeriv peaminister, seletadagi ei oska.

Tegelemine tööandjate ega meditsiinisüsteemiga riigiisasid aga ei köitnud (esimesi ei soovinud poliitikud pahandada ja teist ei tahetud koormata). Vaja oli kiiremat ja selgemat tulemust – pensionikulude lõiget ja sotsiaalkulutuste viimist töötukassasse. Nii sooritatigi äkiline pööre ja otsustati panna tööle need, kes kadunud tervise tõttu juba töölt välja langenud või kogu elu kodus veetnudki. Ehk siis inimesed, kelle rehabiliteerimine on kõige töömahukam, kulukam ja sageli ka täiesti ebarealistlik.

Innukalt joonistati skeem, kus kõik 100 000 inimest võetakse arvele töötukassas. Need, kes töötavad, samuti täiesti töövõimetud, lubati rahule jätta, ülejäänutele nähti ette kohustus, olgu või omaksehooldaja käevangus, igapäevaselt tööd otsida. Töötukassa lubas abiks ohtralt teenuseid, abivahendeid ja rehabilitatsiooni. Reformi prognoosidest leiab, et tööle plaaniti 2020. aastaks saada närune kümnendik sihtgrupist.

Siit jõuamegi uue sotsiaalhoolekande seaduse juurde. Mida hakkab kadunud tervisega inimestele pakkuma uus sotsiaalteenuste süsteem? Aus vastus on: enamikule mitte midagi – ja nüüd juba täiesti seaduslikult.

Töövõimereformi seadustikuga fikseeritakse, et riigi jaoks on 16–64-aastane puudega inimene nüüdsest alates üksnes tööloom, kelle ainus õigustus eksistentsiks on töötamine või permanentne tööle pürgimine. Seaduse seletuskirjast leiab viite, et riigi soodustusega abivahendi, näiteks karkude, proteesi või kuuldeaparaadi taotlemisel on nõudeks, et see on vajalik töö jaoks ja heaks kiidetud töötukassa poolt. Siit pole kaugel mõte, et lapsi kasvatada, kontserdil käia või tuba koristada puudega inimene riigi antud abivahendiga ei tohi, parem oleks see koju minnes üldse tööle jätta.

Jääktöövõimega inimeste rehabilitatsioon muutub üksnes tööalaseks. Riik rahastab seda vaid juhul, kui töötukassa esindaja tuvastab mõõdetava seose teenuse ja töölesaamise vahel. Kui inimene siiski ei rehabiliteeru (tööle ei saa), kaob ka näidustus teenuse saamiseks. Kui puudega inimene töötab, pole tal samuti näidustust: ligi 40 000 inimesele, kes praegugi tööl käivad, on planeeritud alla 0,5 protsendi (!) teenuste mahust – mis sest, et paljud end tööle võidelnud puudega inimesed möönavad, et suudavad vormis püsida üksnes tänu rehabilitatsiooniteenusele, millele maksavad jõudumööda ise pealegi.

Kuid ka töövõimetute puhul jääb rehabilitatsioon uues süsteemis vaid väikse osa privileegiks, kui eelhindamise kohaselt toimub rehabiliteerumine hiljemalt kahe aastaga. Psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooni senine kõrgem rahastusmäär kaob aga üldse.

Seletuskirjas öeldakse, et rehabiliteerimisele mittekvalifitseeruvad inimesed saavad edaspidi kõik vajaliku meditsiinisüsteemist (taastusravi näol) ja omavalitsustelt (elukohajärgsete sotsiaalteenuste näol). Ühtki uut hooba, mis kohustaks edaspidi haigekassat inimesi rohkem taastama või omavalitsusi neid toetama, seaduses ei leidu.

Nii toobki kiidetud töövõimereform kaasa selle, mida me juba aastaid ületada püüame – ühiskonna lõhenemise edunäljas Esimeseks ja unustatud Teiseks Eestiks. Võib-olla saab aga sellest esimene seadustatud samm apartheidi kehtestamiseks Maarjamaal.

Peaministripartei kaval trikk vägistada probleemsed eelnõud jõuga parlamenti, kus need ludinal vastu võetakse, töötab muidugi hästi. Kogu austusega rahvasaadikute vastu tuleb tõdeda, et töövõimereformist sealne jõud üle ei käi. Reformi eelnõude materjale on sadu lehekülgi, tekst on poolenisti arusaamatu ja selles sisalduvatest riugastest läbinägemiseks läheb tarvis ainese sügavat tundmist. Seega hääletataksegi taas «usu», mitte arusaamise järgi, ja seda reformi läbipressijail vaja ongi.

Ummikusse jooksnud reform on vaja peatada ja õigetele alustele seada. Seda on pooleteise aasta jooksul järjestikustele ministritele juba soovitatud. Viimane aeg oleks rookida dokumentidest välja ka silmakirjalik fraas: kontseptsiooni ja väljatöötamiskavatsust pole koostatud «kiireloomulise menetluse» tõttu.

Allikas: 
http://arvamus.postimees.ee/2914273/tiina-kangro-riik-hakkab-rikkuma-inimoigusi

OÜ Hooleandja pakub koduhooldeteenuseid

08.09.2014

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased, on moodustanud firma OÜ Hooleandja, mis pakub kodust hooldusteenust vähenenud toimetulekuvõimega inimestele. Teenuse osutajad on haiglate ja hooldekodude töökogemustega,kes osutavad teenust Tallinnas ja selle lähiümbruse valdades. 

Koduhooldeteenuseks on: hooldamine, kodu korrastamine, igapäevaelutoimingutes abistamine, nõustamine ja juhendamine.
 
Hooldusabi:
 
 Abistamist pesemisel.
 Abistamist riietumisel.
 Abistamist söömisel.
 Abistamist liikumisel.
 Abistamist hügeenitoimingutes.
 
Koduabi:
 
 Toiduainete, majapidamistarvete, ravimite
kojutoomine.
 Toiduvalmistamine.
 Eluaseme korrastamine.
 Abistamist kütmisel.
 Abistamist arstiabi korraldamisel.
 Abistamist asjaajamisel.
 
Lähtuvalt kliendi individuaalsetest vajadustest on võimalik kokku leppida ka muude teenuste osas.
 
Hind kujuneb kokkuleppel vastavalt sellele, milliseid teenuseid inimene vajab ja kui tihti hooldustöötaja teda külastab.
 
 
Allikas: 
http://www.hooleandja.ee/#pf3

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 72
  • 73
  • 74
  • 75
  • 76
  • 77
  • 78
  • 79
  • 80
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu