Uudised

Täna väärtustame töö- ja pereelu ning hoolduse tasakaalu

04.10.2023


Täna, 6. oktoobril, tähistatakse neljandat Euroopa omastehooldajate päeva. Selle aasta fookuses on töö- ja pereelu ning hoolduse tasakaal.

Euroopa omastehooldajate päev heidab valgust omastehooldajate olulisele rollile ja kutsub üles parandama töö- ja pereelu ning hoolduse tasakaalu.

Euroopa omastehooldajate päev, mis on pühendatud omastehooldajate olulise panuse tunnustamisele, on käes. Selle aasta teema "Töö- ja pereelu ning hoolduse tasakaal" pöörab tähelepanu omastehooldajate olulisele rollile Euroopa hooldussüsteemide selgroona. Omastehooldajad, sageli pereliikmed, hooldavad ja toetavad oma lähedasi ööpäevaringselt ning nende pühendumine on sageli isikliku kuluga.

Eesmärk on paremini tunnustada omastehooldajate hindamatut rolli ühiskonnas. Nad pakuvad lähedastele elutähtsat hooldust ja tuge sageli nende endi tervise ja heaolu hinnaga. Töökoha säilitamine ja sotsiaalsed tegevused tunduvad paljude omastehooldajate jaoks lihtsalt võimatud. Euroopa omastehooldajate päeva kampaania heidab valgust tungivale vajadusele tasakaalustada töö, eraelu ja hoolduskohustused.

Teema "Töö-pereelu-hoolduse tasakaal" on üleskutse ühiskonnale, poliitikakujundajatele ja ettevõtetele teadvustada väljakutseid, millega omastehooldajad oma hoolduskohustuste täitmisel töö- ja eraelu kõrval kokku puutuvad. Õige tasakaalu leidmine nende rollide vahel on omastehooldajate ja nende hoolealuste heaolu jaoks hädavajalik. Seotud osapooled peaksid järgima eelmisel aastal vastu võetud ambitsioonikat Euroopa hooldusstrateegiat ning tuginema selles pakutavatele vahenditele ja stiimulitele.

Pühendume omastehooldajasõbraliku poliitika propageerimisele, töö- ja eraelu tasakaalu edendamisele ning selle tagamisele, et omastehooldajad saavad tunnustust ja abi, mida nad õigustatult väärivad.

Tähistame Euroopa omastehooldajate päeva ja astume samme tuleviku suunas, kus omastehooldajad saavad oma elutähtsa töö jätkamiseks vajalikku tuge ja tunnustust!

Allikas: 
https://eurocarers.org/ecd/

Hooldereform ja pikaajaline hooldus

08.04.2023

Kõrvalabi ja pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv ühiskonnas on pidevas kasvutrendis. Prognooside kohaselt oleksime jõudnud aastaks 2050 olukorda, kus inimesed jääksid hoolitsusest ja toest ilma, sest kogutud säästud ei taga väärikat toimetulekut. Probleemi lahendamiseks on ellu kutsutud hooldereform, mis jõustub 2023. aasta 1. juulist.

Pikaajaline hooldus ja hooldereform on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. See hõlmab endas tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis ennetavad inimese tervise halvenemist, võimete vähenemist ning toetavad vajadusel igapäevast toimetulekut, lastel on lisaks ka hariduse tugiteenuseid.
2050. aastaks kasvab üle 65-aastaste inimeste osakaal Eesti rahvastikus kolmandikuni rahvaarvust. Juba praegu elab Eestis kuni 40 000 tõsise tegevuspiiranguga inimest, kes enda hinnangul vajaksid lähima aasta jooksul ööpäevaringset üldhooldusteenust. Rahvastiku vananedes võib nende inimeste osakaal aga tõusta.

Hooldusvajadusest olenemata on inimeste esmane valik elada endale tuttavas ja turvalises keskkonnas - kodus. Väga suure hooldusvajadusega inimestele on aga sageli möödapääsmatu, et vaja on ööpäevaringset üldhooldusteenust ehk hooldekodu. Seega on kvaliteetse ja inimese tegelikule vajadusele vastava abi kättesaadavus väga tähtis. Sellele vaatamata on Eesti seni rahastanud pikaajalist hooldust kaks korda vähem kui teised meiega samal arengutasemel olevad riigid.

2020. aastal maksis teenusekoha hind keskmiselt 824 eurot kuus, teenuse maksimaalne hind ühes kuus oli 1793 eurot. Kümne aastaga on inimeste panus hoolduse eest maksmisel kasvanud lausa 228%. Sageli ongi just kõrge hind põhjuseks, miks on püütud peresiseselt ise hooldamisega toime tulla. Mittetöötamise tõttu jääb lähedane aga ilma minimaalsetest sotsiaalsetest tagatistest.

Loe edasi, milliseid samme on astutud turvalisema hooldustuleviku suunas.

Allikas: 
https://sm.ee/hooldereform-ja-pikaajaline-hooldus

Puude raskusastme tuvastamine ja töövõime hindamine nõustamisteenuse praktika põhjal

10.11.2022

Artikkel võtab kokku mõned soovitused ja tähelepanekud seoses töövõime ning puude raskusastme hindamisega: millega arvestada hindamise taotluse koostamisel, aga ka mitterahuldava otsuse kohta vaide või kaebuse esitamisel.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) alustas 2017. aasta augustis Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ning toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ toel nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele inimestele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamisteenus kutsuti ellu, et tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ning puude raskusastme hindamise küsimuste lahendamiseks. Teenuse osutamise ajaks määrati algselt 2017–2020. Alates 2021. aastast on teenuse rahastamist jätkatud igal aastal lepingu alusel, teenus jätkub ka 2023 aastal.

Teenus hõlmab nii juhtumipõhist abistamist kui ka osaliste koostööd (töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalministeerium) süsteemsete küsimuste ja kitsaskohtade lahendamiseks. Oleme jaganud teavet ka infopäevadel ja üritustel, töötukassa messidel jm.

Nõustaja saab abistada töövõime hindamise või puude raskusastme taotlemise küsimustes, näiteks taotluse täitmisel, tervise infosüsteemi andmete analüüsimisel (nt kui kaalutakse uue taotluse esitamist enne korduvhindamise tähtaega, aga ei olda andmete piisavuses ega asjakohasuses kindel), aktiivsusnõude tingimuste mõistmisel jms. Ka hõlmab nõustamisteenus abi kohtusse pöördumisel ja kohtus esindamist, aga ka pöördumisel õiguskantsleri vm institutsiooni poole, abi asjaajamisel jms.

Teenusele jõutakse peamiselt töötukassa nõustajate, aga ka arstide, sotsialatöötajate ja vaimse tervise keskuste suunamisel või leitakse infot nõustamisvõimaluse kohta EPIKu kodulehelt, sotsiaalmeediast ning koja liikmetelt. Teenust osutatakse kogu Eestis. Pöördumise viisi (e-post, telefon, isiklik kohtumine) valib inimene ise, teenus on pöördujale tasuta abi ulatusest olenemata (üksikküsimus, vaide- või kohtumenetlus).

Loe lisaks soovitusi puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise protsessi lihtsustamiseks.

Allikas: 
https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/puude-raskusastme-tuvastamine-ja-toovoime-hindamine-noustamisteenuse-praktika-pohjal

Lehed