Uudised

Valitsus arutas pikaajalise hoolduse süsteemi muudatusi

08.04.2021

Valitsus arutas 25. märtsil sotsiaalministeeriumi ettepanekuid pikaajalise hoolduse jätkusuutlikuks korralduseks, rahastamiseks ja omastehooldajate toetamiseks.

„Sotsiaalministeerium on koostöös partneritega pikalt otsinud lahendusi hoolduskoormuse leevendamiseks, sest riigil tuleb teha tulevikku vaatavaid ja pikaajalise mõjuga otsuseid, kuna rahvastik vananeb ja tänane teenuste pakkumise korraldus ei ole enam jätkusuutlik,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.“ „Tulevikus suureneb veelgi nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele ning tõusmas on nii eakate kui erivajadusega inimeste arv.“

Sotsiaalministeerium tegi rea kaugemale ulatuvaid ettepanekuid, mille kaudu pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Ettepanekud puudutasid hooldajate tööhõives osalemise toetamist sotsiaalmaksu erisuse loomise kaudu, mis soodustab osaajaga töötamist ja kindlustab hooldajale suurema pensioni tulevikus. Töö- ja pereelu ühitamise soodustamiseks esitati ettepanek hoolduspuhkuse kasutamise laiendamiseks, sidudes hoolduspuhkuse saamise õigus lahti hooldatava puude raskusastmest ning puhkust hüvitatakse töötaja sotsiaalmaksuga maksustatava keskmise tulu alusel. Omastehooldajatele sobiva toe pakkumine koolituste ja teenuste näol töötatakse välja Euroopa Sotsiaalfondi vahendite abil.

Sotsiaalkaitseministri sõnul tuleb teenuse saajate kulude jätkuva kasvu tõttu leida lahendused, kuidas võimaldada kõige suurema hooldusvajadusega inimestele kvaliteetne ja rahaliselt kättesaadav teenus ning motiveerida omavalitsusi eelisarendama kodus elamist toetavaid teenuseid. „Täna ei ole enam võimalik täiendavate rahastusallikate loomiseta liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas,“ lisas Riisalo.

Üheks suurimaks kitsaskohaks on praegu väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kui enim kasutatud sotsiaalteenuse rahastamine. 2019. aastal kasutas teenust 13 048 inimest. Teenuse kogukulud olid u 78 miljonit eurot, millest teenuse saajad ja nende pereliikmed rahastasid u 61 miljonit eurot (78%) ja kohalikud omavalitsused u 17 miljonit eurot (22%).

Olukorra parandamiseks tuleb vähendada inimeste ja lähedaste panust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel ning rakendada komponendipõhist teenuse eest tasumise rahastusmudelit. Mudeli kohaselt hakkaksid inimesed edaspidi maksma majutuse- ja toitlustuse komponentide eest ja kohalikud omavalitsused riigi toel hoolduskomponentide eest.

Nii 2020. aastal kui eile Vabariigi Valitsuse tehtud otsusele liikuda edasi KOV ja riigi partnerlusmudeliga, tuleb tänases olukorras tegeleda alternatiivsete rahastusskeemide väljatöötamisega, et inimesed ei jääks neile vajaliku abita ja väheneks nende koormus üldhooldusteenuse rahastamisel, samuti luua omastehooldajatele senisest suuremad sotsiaalsed garantiid hoolduspuhkuse ja pensioni näol. Eelnimetatud muudatuste elluviimiseks vajaliku rahastuse küsimusi käsitletakse riigi eelarvestrateegia koostamise käigus.

Taust:

Kui 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 20%, siis prognoosi järgi suureneb see 2040. aastaks 25,6%-ni. 2020 aasta alguses oli Eestis puudega inimesi kokku 154 280, mis moodustas rahvastikust 11,6%. Prognooside järgi see osakaal suureneb ning 2040. aastaks võib puudega inimesi olla Eestis hinnanguliselt 17% rahvastikust.

Üldhooldusteenusele võrdluseks osutati 2019. aastal koduteenust 7 274 inimesele, 2017. aastal 6400le inimesele. Kohalike omavalitsuste kulutused koduteenusele olid ca 8,5 miljonit eurot aastas, teenuse saajate ja nende pereliikmete osalus ca 0,43 miljonit eurot aastas. Koduteenuse saajate arv on viimase viie aasta jooksul püsinud 6200-7200 juures, kuid on jätkuvalt poole võrra väiksem kui üldhooldusteenuse kasutajate arv.

Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-arutas-pikaajalise-hoolduse-susteemi-muudatusi

Valitsus kinnitas tegevusprogrammi aastateks 2021-2023

11.03.2021

Valitsuse kinnitatud tegevusprogrammi üks üldeesmärk on "terved ja hoitud inimesed".

Valitsus jätkab tööd Eesti inimeste eeldatava eluea ja tervena elatud eluaastate arvu tõstmiseks ning ebavõrdsuse vähendamiseks tervises. Muu hulgas on kavas vastu võtta aastani 2030 tervisevaldkonnale strateegilisi eesmärke seadev rahvastiku tervise arengukava. Lisaks on kavas ellu rakendada Eesti vähitõrjeplaan, mis on suunatud vähi süsteemsele ennetusele, varajasele diagnoosimisele ja ravi kättesaadavuse tagamisele. Vaimse tervise teenuste korralduse, kvaliteedi ja kättesaadavuse ja parandamiseks on kavas kinnitada vaimse tervise roheline raamat ja suitsiidide ennetamise tegevuskava.

Inimkesksema ja jätkusuutliku tervishoiusüsteemi poole liikumiseks algatatakse mitmeid olulisi reforme. Edasi liigutakse tervishoiutaristu uuendamisega, sealhulgas Tallinna Haigla rajamisega, samuti esitatakse ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustuskaitse laiendamiseks ja ravijärjekordade vähendamiseks. Lisaks on kavas laiendada esmatasandi teenuste kättesaadavust ning astuda täiendavaid samme tervishoius töötajate järelkasvu tagamiseks, investeerida e-tervise lahendustesse ja jätkata personaalmeditsiini arendamist. Edasi liigutakse ka patsiendiohutuse ja -kindlustuse süsteemi loomisega.

Vanemaealiste toimetuleku parandamiseks suunatakse pensioni teise samba reformist vabanev raha pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks.

Käivitatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reform, et pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Plaanis on lihtsustada abi saamist ning võimestada omavalitsusi abivajaduse hindamisel ja teenuste osutamisel.

Hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste heaolu toetamiseks kaasajastatakse pikaajalise hoolduse korraldust ja rahastamist ning luuakse omastehooldajate toetuspakett. Eesmärk on ennetada hooldusvajaduse süvenemist, võimaldada ligipääs kvaliteetsetele kodus elamist toetavatele hoolekande- ja tervishoiuteenustele ning leevendada omastehooldajate hoolduskoormust.

Väljavõte programmist:
Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks.

1) Analüüs ja ettepanekud toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkuse suurendamise kohta, sh eluasemelaenu tagasimaksetega inimeste toetamine (aprill 2021)
2) Analüüs ja ettepanekud pikaajalise hoolduse jätkusuutliku korralduse ja rahastusmudelite ning omastehooldajate toetuspaketi väljatöötamise kohta (märts 2021)
3) Erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamise väljatöötamiskavatsus (detsember 2021)
4) Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (detsember 2021)
5) Analüüs ja ettepanekud pikaajalise hoolduse teenuste inimesekeskse korraldamise kohta sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerimise kaudu (juuni 2022)

Valitsuse tegevusprogrammiga saab täismahus tutvuda aadressil https://valitsus.ee/media/3803/download.

Allikas: 
https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-tegevusprogrammi-aastateks-2021-2023

2021. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

06.01.2021

Haigusüvitis teisest päevast

1. jaanuarist hakatakse haigushüvitist maksma alates teisest haiguspäevast. Tööohutuse- ja töötervishoiu seaduse kohaselt maksab tööandja haigushüvitist töötaja 2.-5. haiguspäeva eest senise 4.-8. päeva asemel ning ravikindlustuse seaduse järgi hakkab haigekassa maksma haigushüvitist kõigile töötavatele kindlustatutele haiguse 6. päevast senise 9. päeva asemel. Töötaja omaosalus väheneb 3-lt päevalt 1-päevale ning tööandja osalus väheneb 5-lt päevalt 4-le päevale. Muudatus kehtib 1. jaanuarist 30. aprillini. Lisainfo: https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-pohimotteliselt-heaks...

Tõusevad tööturutoetused

Uuest aastast tõuseb töötutoetuse määr 35%-lt 50%-le töötasu alammäärast. Päevamäär on alates 2021. aastast 9,42 eurot (31 päevaga kalendrikuus 292,02 eurot). Aasta alguses tõuseb ka töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär. Töötuskindlustushüvitise miinimumsuurus 2021. aastal on 9,73 eurot kalendripäevas.
Aasta algusest suureneb töötukassa ettevõtlusega alustamise toetus 6000 euroni.
Uuest aastast tõuseb ka töötukassa tasemeõppe toetus, nii töötavad inimesed kui töötud saavad kuus ligi 292 eurot.
Tööandjad saavad uuest aastast toetust töötajate digioskuste arendamiseks. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/valitsuse-kinnitatud-toohoiveprogramm-leeve...

Pensionitõus

1. aprillist tõuseb pension, mis kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõstetakse 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest poole aastahinde võrra, mis lisab pensionile veel 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Ühtlasi tõuseb rahvapension 30 euro võrra 251,61 euroni, mis aitab tagada elatusmiinimumi kõige väiksema pensioni saajatele. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/vanaduspension-touseb-keskmiselt-ule-20-euro

Pensioni esimese samba muudatused

Uuest aastast muutub esimese samba pensioni arvutamise valem. Kogunema hakkab neljas, nn ühendosak. Pensioni suuruse arvutamisel liidetakse alates 2021. aasta algusest kokku neli osa: baasosa, staažiosa, kindlustusosak ja ühendosak. 2020. aasta lõpuga lõpeb kindlustusosaku kogumine. Uuest aastast saab ka kolme aasta asemel viis aastat varem pensionile minna. Varem pensionile minek sõltub staažist. Samuti saab minna pensionile igal ajal pärast pensioniea saabumist. Pensioni saamist võib katkestada ja alustada uuesti, ning valida, kas lasta välja maksta pensioni täismahus või võtta pool. Seda nimetatakse paindlikuks pensioniks. Lisainfo: https://pension.sotsiaalkindlustusamet.ee/personaalne-pensioniplaan ja https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/mida-kujutab-endast-esimese...

UUED JA PAREMAD TEENUSED

Tasuta gripivaktsineerimine kõigile vanemaealistele

1. oktoobrist jõustuvad riikliku immuniseerimiskava muudatused, millega võimaldatakse Haigekassa toel tasuta gripivastast vaktsineerimist kõigile 65-aastastele ja vanematele inimestele. Lisaks laiendatakse vaktsineerimise õigusega õdede ringi. Edaspidi saavad vaktsineerida kõik iseseisva õendusabi pakkujad. Alates 2019. aastast tasub Haigekassa üldhooldekodude ja erihooldekodude elanike gripivastase vaktsineerimise eest. Aastatel 2019 ja 2020 on immuniseerimiskava alusel hooldekodude vaktsineerimiseks vajalikud gripivaktsiini doosid hankinud riik. Ülejäänud elanikkonna vaktsineerimiseks vajalikud vaktsiinikogused jõudsid Eestisse apteegivõrgu kaudu. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tulevast-sugisest-voimaldatakse-tasuta-grip...

Riik hakkab rahastama ravikindlustamata inimeste sõeluuringuid

Tulevast aastast hakkab Haigekassa toetama mitmeid uusi teenuseid ja ravimeid, nagu vähi sõeluuringuid ravikindlustamata inimestele, käivitatakse vastsündinute galaktoseemia sõeluuring, lisanduvad uued haiglaravimid harvikhaiguste ja kasvajate raviks ning laiendatakse hooldekodudes õendusabi pakkumise võimalusi. Lisainfo: https://www.valitsus.ee/et/uudised/riik-hakkab-tulevast-aastast-rahastam...

Uued haigekassa poolt rahastatud ravimid ja meditsiiniseadmed

1. jaanuarist täieneb haigekassa poolt rahastatavate ravimite nimekiri nii haigla- kui retseptiravimitega. Olulise täienduse saab C-hepatiidi ravi ning lisandub ka kasvajate ja harvaesinevate haiguste ravimeid, nt uued haiglaravimid leukeemia ja lümfoomi raviks, kahe harvaesineva haiguse raviks, neuroendokriin- ja rinnakasvaja raviks. Samuti tekib uusi ravialternatiive muude haiguste ravis. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-rahastatavate-ravimite-nime...

1. jaanuarist hakkab kehtima täiendatud meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandub 102 uut haigekassa poolt rahastatavat seadet, mida patsiendid saavad kodus iseseisvalt või oma lähedaste abiga kasutada. 80% ehk ligi 900 000 eurot järgmise aasta meditsiiniseadmete eelarve lisakulust moodustavad diabeedihaigetele mõeldud seadmed. Seadmete valik laieneb veel erinevate stoomide ja fistuliga, uneapnoega, diafragma stimulaatoriga, lümfitursete või venoosse puudulikkuse ning haavade või haavanditega patsientidele. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-huvitab-jargmisel-aastal-me...

Rohkem teenuseid tervisekeskustest

Esmatasandi tugevdamiseks lisatakse uus rahastamise võimalus tervisekeskustele, et täiendada tervisekeskuse meeskonda õe või tervishoiu tugispetsialistiga (nt vaimse tervise õde, kliiniline psühholoog, kolmas õde). Patsiendi jaoks tähendab see rohkem teenuseid esmatasandil. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/uuest-aastast-toetab-haigekassa-57-mil...

Uued teenused ja e-konsultatsioonid eriarstiabis

Tervishoiuteenuste loetellu lisatakse tõenduspõhised ja kulutõhusad uued raviteenused - kaugteraapiad nagu kaugfüsioteraapia ja kaugtegevusteraapia, mis on patsientidele kättesaadavuse tagamiseks olulised eriti maapiirkondades. Lisanduvad uued kardioloogilised teenused, nukleaarmeditsiinilised teenused, palliatiivne hapnikravi ning diagnostikavõimalused (endoskoopilised uuringud, nukleaarmeditsiinilised uuringud), laiendatakse olemasolevate teenuste tingimusi (ekstrakraniaalne täppiskiiritusravi, polüsomnograafia jm).
Käivitub uus teenus arstide erialadevaheliseks e-konsulteerimiseks. Teenuse eesmärk on käivitada ja võimestada tervishoiuteenuste osutajate vahelist ning erialadevahelist nõu küsimist, et parandada ravi järjepidevust ja teenuste kättesaadavust patsientide jaoks. Lisainfo: https://www.valitsus.ee/et/uudised/riik-hakkab-tulevast-aastast-rahastam... ja https://haigekassa.ee/uudised/haigekassa-lisab-tervishoiuteenuste-loetel...

Asendushoolduse pered saavad peretoetaja

Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele pakutakse alates 2021. aastast peretoe teenust. See tähendab, et pere saab endale kindla inimese, kes suhtleb nendega regulaarselt, jälgib pere toimetulekut lapse kasvatamisel, vajadusel nõustab ja toetab probleemide ennetamisel või lahendamisel. Teenust osutavad sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid üle Eesti. Teenuse võimalust pakutakse igale uuele asendushoolduse perele ning vajaduspõhiselt ka neile, kes juba mõnda aega on last kasvatanud ning on tekkinud vajadus tõhusama toe järele. Peretoe teenus annab asendushooldust pakkuvatele peredele senisest suurema kindlustunde, et pered ei jää oma muredega üksi ning probleeme on võimalik avastada ja lahendada võimalikult vara. Lisainfo: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/asendushoolduse-tugiteenust...

Puudega laste tugiteenuste ESF toetus liigub kohalikesse omavalitsustesse

Alates 2021. aastast saavad raske ja sügava puudega lapsed lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuseid vaid oma kohaliku omavalitsuse kaudu ega pea täiendavalt sotsiaalkindlustusametisse pöörduma. Lapsevanema jaoks muutub tugiteenuste saamine lihtsamaks ja kiiremaks, sest enam ei tule esitada taotlusi mitmele asutusele ja lapsevanem saab teenuste saamiseks pöörduda edaspidi ainult oma kohaliku omavalitsuse poole, kes võimaldab omavahendite ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusega lastele vajalikud teenused. Kohalikele omavalitsusele loob see võimaluse ise hinnata ja otsustada teenuste vajaduse üle ning saada ülevaade teenustele kuluvatest summadest ja vajalikest teenusmahtudest. Kohalikele omavalitsustele eraldatava toetuse summa aastatel 2021-2022 on 13,6 miljonit eurot. Igale omavalitsusele on määratud konkreetne summa, mis sõltub teenust saavate laste arvust ning toetuse kasutamiseks on sotsiaalkindlustusamet sõlminud lepingud 76 kohaliku omavalitsusega, kus elavad puudega lapsed. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/puudega-laste-tugiteenu...

Lihtsustub esmasesse psühhoosi haigestunute sotsiaalse rehabilitatsiooni saamine

2021. aasta algusest võimaldatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ravimeeskonna hinnangu alusel. Teenuse saamise eelduseks ei ole puue, töövõime osaline puudumine või püsiva töövõimetuse olemasolu ning inimene ise ei pea teenuse saamiseks enam taotlust esitama. Vajaliku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemiseks tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusametisse ning tööalase rehabilitatsiooni saamiseks töötukassasse. Edaspidi algab esmasesse psühhoosi haigestunu taastumine juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja rehabilitatsiooniteenustega saab alustada sujuvalt, kas juba aktiivravi lõppfaasis või kohe pärast seda, pakkudes kompleksselt taastumist toetavaid tegevusi inimesele ja tema lähedastele ning vajaduse korral proaktiivset abi. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-lihtsustub-esmasesse-psuhhoos...

Lisaks tööealistele hakkavad ka kuulmispuudega lapsed ja pensionärid saama kaugtõlketeenust

Alates 1. jaanuarist võimaldatakse kaugtõlketeenust lisaks tööealistele ka kuulmispuudega lastele ja vanaduspensioniealistele. Kaugtõlge on eelkõige mõeldud kiirete igapäevaelu asjade ajamiseks, teenust saab maksimaalselt kasutada 30 minutit korraga. Kaugtõlke teenust saab kasutada Skype vahendusel esmaspäevast reedeni kell 9.00-17.00 ja laupäeviti kell 10.00-16.00. Lisainfo: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/kaugtolketeenust-saavad-uue...,

Alustab abivahendite pilootprojekt

1. jaanuarist kuni 30. juunini kestab sotsiaalkindlustusameti pilootprojekt, mille eesmärgiks on võimaldada abivahendeid tööealistele inimestele ilma puude või töövõime languseta. Abivahendite soetamise eelduseks on arsti või mõne muu spetsialisti tuvastatud abivahendi vajadus ning väljastatud abivahendi tõend. Pilootprojektis osalevate ettevõtete kontaktid avaldatakse alates jaanuarist sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Rohkem infot: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/abivahendi-vajajale

Algab rahvatervise taotlusvoor

Jaanuari alguses avaneb ka rahvatervise taotlusvoor, mida rahastatakse Norra toetusmehhanismist. Taotlusvooru oodatakse projekte, mis aitavad ennetada koduvigastusi ja parandada infovahetust inimeste kodusid külastavate ametkondade vahel.

Töökeskkonna riskianalüüsid kolivad tööelu infosüsteemi TEIS

1. märtsist avaneb tööandjatel võimalus esitada töökeskkonna riskianalüüs uue tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi (TEIS) töövahendi kaudu, mis lihtsustab tööandjatel töökeskkonna riskide hindamist ja vähendab ettevõtjate ja riigi halduskoormust. Tööandjale kuvatakse süsteemis tema ettevõtte tegevusalale asjakohased ohud ja antakse ka tüüpilised abinõud nende ohtude maandamiseks. Ettevõtja võib iseteeninduse kaudu laadida üles olemasoleva töökeskkonna riskianalüüsi või koostada selle iseteeninduses oleva töövahendi abil. Infosüsteem aitab tõhustada sihitatud töökeskkonna ja töösuhete järelevalvet, parandada andmekvaliteeti, tagada andmete turvalisus ja muuta andmevahetust erinevate asutuste ja tööandjatega kiiremaks. Kontrollige juba täna oma ettevõtte töökeskkonnaga seotud andmeid: https://iseteenindus.ti.ee/login

BREXIT

Euroopa Liidu kodanikud, kes soovivad Suurbritanniasse tööle minna, peavad uuest aastast taotlema tööluba.
Sotsiaalkindlustushüvitiste osas jäävad valdavas osas kehtima senised põhimõtted. Näiteks koguvad inimesed Suurbritannias töötades edasi oma pensioniõigusi, kehtima jäävad senised ravikindlustuse põhimõtted. Erandina ei maksa Suurbritannia enam peretoetusi Eestis elavatele lastele ja vastupidi, kui tööleasumine Suurbritanniasse toimub pärast 1. jaanuari 2021. Peredes, kus üks vanematest on asunud tööle enne seda, jätkub peretoetuste piiriülene maksmine senises korras. Lisainfo: https://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/mida-vaja-teada-seoses-uk-ulemineku...

Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/2021-aasta-muudatused-sotsiaalministeeriumi-haldusalas-0

Lehed