Kuu aja pärast tähistatakse kolmandat Euroopa omastehooldajate päeva. Selle aasta fookuses on võrdsus hoolduses.

Miks me vajame hoolduses võrdsust?

Töötavad naised kulutavad keskmiselt 22 tundi nädalas tasustamata tööle, mehed samal ajal vähem kui 10 tundi, nõudlus aga hooldaja aja järele on jätkuvalt kasvamas. Sellel on selge negatiivne mõju naiste töövõimalustele ja tööajale, kuna pikaajaline hoolduskoormus süvendab soolist palga ja pensioni lõhet, mis eksisteerib niigi lastekasvatuse tõttu.

Need hoolduskoormuse soolised mustrid tähendavad, et meeste ja naiste toetusvajadused on erinevad. Naised seisavad silmitsi ebaproportsionaalselt suurema emotsionaalse ja vaimse tervise probleemide riskiga kui mees-hooldajad (vastavalt 54% ja 46%) ja naised rohkem kui mehed nõustuvad vajadusega vaimse ja füüsilise tervise toetuse järele (54% ja 46% vastavalt).

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) uuringud näitavad, et hooldus- ja kodukohustuste ebavõrdne jaotus naiste ja meeste vahel on soolise võrdõiguslikkuse seisukohast endiselt üks kõige problemaatilisemaid valdkondi Euroopa Liidus.

Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu põhiprintsiip, kuid see pole veel reaalsus. Endiselt on vaja töötada paremate meetmete nimel, et lahendada soolise võrdõiguslikkuse lõhe hoolduse valdkonnas, tegeledes omastehooldust toetavate integreeritud poliitikate puudumisega ning tagades, et hooldus saab ühendada tööhõive ja sotsiaalse kaasatusega. Tulevane Euroopa hooldusstrateegia lubas neid probleeme käsitleda ning tugevdada soolist võrdõiguslikkust ja sotsiaalset õiglust.

Mida saame muuta?

Hoolduskohustuste ümberjagamine meeste ja naiste, aga ka perekonna ja riigi vahel on muutunud pakilisemaks kui kunagi varem. Tänavune Euroopa omastehooldajate päev keskendub soolisele võrdõiguslikkusele ning töötab õiglase ja jagatud lähenemise suunas hoolduskoormusele.