Uudised

Ilmus töövihik täiskasvanud lastele

18.12.2018

Pressiteade

MTÜ 65B ja MTÜ Seenior
PRESSITEADE
18.12.2018

Ilmus töövihik täiskasvanud lastele  

Sellel nädalal jõuab poodidesse esimene töövihik täiskasvanud lastele, mida kasutada üheskoos oma vanade vanematega. Sariväljaandeks kavandatud ülesannete kogumik „Särts“ on eesti esimene omasuguste seas. See on abivahend tuhandetele keskealistele, et aidata oma vanematel ennetada dementsussümptomite süvenemist.

Inimestele 21. sajandil on antud pikk elu. Paljudes peredes läheb nii, et eakal emal või isal hakkab mälu alt vedama. Lähedased pole asjade selliseks käiguks valmis. Tahaks aidata, aga ei oska leida teemasid ja tegevusi, millega ühist aega kasulikul moel täita. Vihikute seeria „Särts“ pakub ülesandeid, mida üheskoos lahendades saab aidata oma vanemal või sõbral tugevdada tema ajurakkude vahelisi seoseid ning aktiveerida „uinunud“ ajuosasid. Muidugi ei pea vihiku kasutamiseks ootama mälu halvenemist – need ülesanded on head igale täiskasvanule!

Vanas eas ajutervise parandamiseks, säilitamiseks või allakäigu aeglustamiseks töötavad samad võtted mis lastegi arendamisel. Ainult et, vana inimene ei ole laps. Tal on pikk elukogemus, mälestused ja teadmised, mis on olulised ja mille kasutamine pakub rõõmu. Ülesanded vihikus käsitlevad teemasid, mis kõnetavad eesti vanemaid mehi ja naisi. Selline lähenemine teeb kogumiku unikaalseks teiste sarnaste seas.

Esimeses vihikus on 19 ülesannet ning nõuanderubriik täiskasvanud lähedastele, kuidas hoida vanema inimesega sidet siis, kui ei saa kohal käia nii sageli kui tahaks.

Ülesannete autorid Anu Jonuks ja Tiina Tambaum on vanemaealiste mälutreenerid. Anu on seda tööd teinud Lääne-Virumaal üle kümne aasta. Tiina on Tallinna Ülikooli teadur ja haridusgerontoloogia lektor. Anu, Tiina ning nõuannete rubriigi koostaja Pille Rekker on MTÜ 65B asutajad, mille tegevuse keskpunkt on vanemaealine inimene kui arenev ja arendamist vajav isik, vastandina või vastukaaluks tegevustele, mis seostavad vanemat elanikkonda vaid ravi, hoolekande ja meelelahutamisega.  

Vihiku müüki  korraldab Rahva Raamat. Vihikut saab osta Rahva Raamatu kauplustest ning Coop, Selver ja Rimi poodide raamatute osakonnast. Vihikut jagame MTÜ Seenior ja MTÜ Elu Dementsusega (http://eludementsusega.ee/) kaudu.

Nii nagu vanemad tegelesid meie aju arendamisega siis, kui olime lapsed, peame nüüd, 50–60 aastat hiljem, meie neid samas asjas toetama. 

Info väljaande ja väljaandja kohta: https://65b.weebly.com/saumlrts.html; www.65b.ee.

Koostaja ja lisainfo:
Tiina Tambaum, autor
53 424 504
tiina.tambaum@tlu.ee

Allikas: 
https://65b.weebly.com/saumlrts.html

Minister Iva: inimene peab vajalikku abi saama oma kodus või selle lähedal

17.12.2018

Valitsus kiitis 6. detsembri kabinetinõupidamisel heaks sotsiaalministeeriumis valminud pikaajalise hoolduse lahendusettepanekud, millega plaanitakse arendada edasi kogukonnapõhiseid kodus elamist toetavaid teenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest tasumisel. Loodav pikaajalise hoolduse süsteem hõlmab nii lapsi, tööealisi kui eakaid.
 
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on oluline toetada omastehooldajate eneseteostuse ja lähedase hooldamise ühitamist. „Eestis on väga palju inimesi, kes hoolitsevad kodus oma pereliikme eest, kuid lähedase pideva abivajaduse tõttu jääb neile vähe aega ja energiat iseenda jaoks,“ ütles minister Iva. „Meie hoolekandesüsteem peab sellistel juhtudel inimesele piisavat tuge pakkuma – eesmärk on vähendada perekondade hoolduskoormust nii, et hooldajatel oleks võimalus ka enda unistusi täide viia ja abivajavatel lähedastel on samal ajal kvaliteetne tugi.“
   
2016. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmetel abistas või hooldas oma lähedasi umbes 65 000 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 5500 olid kuni 18-aastased ja umbes 42 500 inimest 18-aastased ja vanemad. „Omastehooldajatel on ka loodavas pikaajalise hoolduse süsteemis oluline roll, mistõttu tuleb neile pakkuda tuge, et vähendada hoolduskoormuse negatiivset mõju nende tervisele ja sotsiaalsele ning majanduslikule toimetulekule,“ lisas Iva.
 
Senisest enam tuleb tegeleda kodus elamist toetavate teenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusmajade loomise ning arendamisega. „Eestis on krapsakamaid omavalitsusi, kes on ellu kutsunud kogukonnapõhiseid algatusi, näiteks eakate teenusmajad Imaveres või Viiratsis, kus inimesel on võimalik endale üürida korter majas, kus on vajadusel olemas ka tugiteenused. Samas on meil ka piirkondi, kus on teenuste arendamisel veel arenguruumi. Inimesed tahavad võimalikult kaua iseseisvalt oma kodus elada,“ ütles minister Iva. „Praktikas on asutusepõhisele teenusele suunatud ka neid inimesi, kes ei vaja ööpäevaringset hooldusteenust ja saaks tegelikult oma kodus – väikese toe ja abiga – kenasti hakkama. Seega tuleb oluliselt suurendada kodus elamist toetavate teenuste mahtusid, sealjuures tegeleda ka õendusabi kättesaadavusega.“
 
Sotsiaalkaitseminister viitas murekohale, et ehkki kohalike omavalitsuste tulubaas on viimase kümne aasta jooksul tõusnud, pole nende panus sotsiaalkaitsesse sellega sammu pidanud. „Kahjuks ei ole sotsiaalkaitse olnud prioriteetne valdkond, kuhu omavalitsused oleksid finantsvõimekuse suurenemisel raha juurde suunanud,“ ütles Iva. „See on osaliselt prioriteetide seadmise küsimus. Oluline on investeerida oma inimeste heaolusse ja iseseisvusesse. Selleks on omavalitsustele antud võimalus taotleda Euroopa Liidu vahendeid oma sotsiaalteenuste arendamiseks, aga ka näiteks puudega inimeste kodude kohandamiseks.“

„Juba praegu on seadusega paigas, et vajalike sotsiaalteenuste kättesaamine ei tohi sõltuda abivajaja rahakotist, kuid praktikas näeme, et pikaajalise hoolduse teenuste eest tasumisel on peamine vastutus sageli inimesel endal, seega sõltub teenuste kättesaadavus üha enam abivajaja ja tema perekonna maksevõimest,“ selgitas minister. „Tulevikus peab pikaajalise hoolduse süsteem arvestama rohkem vajaduspõhisusega. Ühiskond peab katma nende inimeste vajadused, kes ei saa seda ise teha – seega summa, mida inimene teenuse eest maksab, peab arvestama tema sissetulekuid ja vara suurust. Inimeste keskmist omaosalust nii koduteenuste kui ka asutusepõhise hoolduse eest tasumisel tuleb praegusega võrreldes vähendada, sest sotsiaalabi kättesaadavus ei tohi sõltuda inimese finantsseisust.

Sotsiaalministeeriumi 2017. aasta andmetel oli abivajaja ja tema pereliikmete kanda keskmiselt 78% asutusepõhise hooldusteenuse kulust kuus, abivajaja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse panus oli ca 22% teenuse kulust.
Plaanide kohaselt valmib pikaajalise hoolduse süsteemi väljatöötamiskavatsus 2019. aasta esimeses pooles. Seejärel valmistab ministeerium ette seadusemuudatuse, millega tehakse selgemaks pikaajalise hoolduse süsteemi osapoolte vastutus ja luuakse ühtsed alused teenuste vajaduse hindamiseks. Pikaajalise hoolduse lahendusettepanekute järkjärguline lisanduv kulu avalikule sektorile on hinnanguliselt 161 miljonit eurot, sh kohalike omavalitsuste panus nende tavapärasest tulubaasist peaks olema 20-40% kuludest. Sotsiaalministeerium esitab analüüside tulemuste põhjal 2020. aastal riigi eelarvestrateegia koostamisel lisavahendite taotluse. Plaanide järgi jõustuvad esimesed suuremad muudatused aastal 2021. „Seni tegeleme juba käivitunud hoolduskoormust vähendavate algatuste – näiteks dementsusega inimeste ja nende lähedaste nõustamise – arendamisega ning kohalike omavalitsuste toetamisega,“ lisas minister. 
  
Lisainfo:

Praeguseks käivitunud tegevused hoolduskoormuse vähendamiseks:

  • Päeva- ja nädalahoiu teenuse pakkumine psüühilise erivajadusega inimestele;
  • Dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi parandamine ja pakkumise laiendamine;
  • Esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimine;
  • Tasustatud hoolduspuhkuse kehtestamine sügava puudega inimese töötavale pereliikmele.
Allikas: 
http://www.sm.ee/et/uudised/minister-iva-inimene-peab-vajalikku-abi-saama-oma-kodus-voi-selle-lahedal

Euroopa Liidu Strateegia käivitamine omastehooldajate toetamiseks ja jõustamiseks kogu Euroopas

22.11.2018

Euroopa Liidu sotsiaalõiguste sammas kinnitas aasta tagasi, et igal inimesel on õigus taskukohastele kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse teenustele, eelkõige koduhooldusteenustele ja kogukonnapõhistele teenustele. Nagu me juba teame, on omastehooldajate panus pikaajalise hoolduse pakkumisse Euroopas märkimisväärne - 80% hoolduskoormusest on nende kanda. Omastehoolduse mõju hooldajate elu- ja töötingimustele, kui seda ei toetata piisavalt, on samuti hästi dokumenteeritud:

Enamasti on need naised, kes loobuvad tööst või vähendavad töökoormust, et täita hoolduskohustusi;

Omastehooldusest sõltumine on omasem madalama sotsiaalmajandusliku staatusega gruppide seas kui kõrgema staatusega gruppide hulgas, mis tähendab, et hoolekandesüteemi liigsel tuginemisel omastehoolduse panusele, muutub see ebavõrdseks; ja

Hoolimata potentsiaalsete hooldajate arvu vähenemisest, arvestades omastehoolduse majanduslikku väärtust, on väga raske omastehooldust asendada professionaalse hooldusega, et rahuldada vananeva elanikkonna kasvavaid vajadusi. Seda kinnitas ka Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi hiljuti avaldatud "Vananemisaruanne 2018" (Ageing Report 2018), milles prognoositi, et järkjärguline nihe mitteametlikult hoolduselt professionaalsele aastaks 2070 tähendaks riikide eelarvetest pikaajalisele hooldusele pühendatud SKP osakaalu tõusu keskmiselt 130% võrra kogu Euroopa Liidus.

Kuigi investeeringud professionaalsesse hooldusesse jäävad universaalsete ja hooldussõbralike tervishoiusüsteemide keskseks elemendiks, on eelneva valguses selge, et kogu Euroopas on vaja rakendada otsustavaid meetmeid omastehooldajate toetamiseks ja jõustamiseks.

21. novembril tutvustas Eurocarers - Euroopa omastehooldajate ühendus - ettepanekut käivitada ELi strateegia, et toetada ja jõustada omastehooldajaid kogu Euroopas. Strateegia pealkirjaga "Võimaldades hooldajatel hooldada" (‘Enabling carers to care’) määratleb Eurocarers võrgustiku poolt tuvastatud 10 sammu, et rakendada hooldajasõbralikku poliitikakeskkonda, mille eesmärk on terviklikult ja ühtselt tunnustada, toetada ja jõustada omastehooldajaid kogu Euroopas. Selle eesmärk on aidata poliitikakujundajaid (samuti kõiki teisi sidusrühmi, kes saavad nendega koostöös parandada hooldajate elu ja kes saavad mõjutada hooldajatele pakutavat toetust), tegutsemas ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et tugevdada olemasolevaid, kuid mõnikord ka sümboolseid, lähenemisviise ning algatada uusi tõenduspõhiseid sekkumisi omastehooldajate õiguste teostamiseks. Käesolevas dokumendis loetletud sammud on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu tuleks neid käsitleda tervikuna. Strateegia tugineb ideele, et inimestel peaks olema õigus vabalt valida, kas nad soovivad olla hooldaja ja millises ulatuses nad soovivad osaleda hooldamisel; hooldatavatel peaks olema õigus valida, keda nad soovivad enda hooldajateks.

Strateegia dokument "Võimaldades hooldajatel hooldada" on leitav siit (inglise keeles).

Strateegia dokumendi seletuskiri on leitav siit (inglise keeles).

Poliitikajuhend "Euroopa sotsiaalõiguste sammas - Mida see tähendab omastehooldajatele kogu Euroopas?" on leitav siit (inglise keeles).

Allikas: 
http://eurocarers.org/EU-Strategy-to-support-and-empower-informal-carers-across-Europe

Lehed