Uudised

Euroopa Liidu Strateegia käivitamine omastehooldajate toetamiseks ja jõustamiseks kogu Euroopas

22.11.2018

Euroopa Liidu sotsiaalõiguste sammas kinnitas aasta tagasi, et igal inimesel on õigus taskukohastele kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse teenustele, eelkõige koduhooldusteenustele ja kogukonnapõhistele teenustele. Nagu me juba teame, on omastehooldajate panus pikaajalise hoolduse pakkumisse Euroopas märkimisväärne - 80% hoolduskoormusest on nende kanda. Omastehoolduse mõju hooldajate elu- ja töötingimustele, kui seda ei toetata piisavalt, on samuti hästi dokumenteeritud:

Enamasti on need naised, kes loobuvad tööst või vähendavad töökoormust, et täita hoolduskohustusi;

Omastehooldusest sõltumine on omasem madalama sotsiaalmajandusliku staatusega gruppide seas kui kõrgema staatusega gruppide hulgas, mis tähendab, et hoolekandesüteemi liigsel tuginemisel omastehoolduse panusele, muutub see ebavõrdseks; ja

Hoolimata potentsiaalsete hooldajate arvu vähenemisest, arvestades omastehoolduse majanduslikku väärtust, on väga raske omastehooldust asendada professionaalse hooldusega, et rahuldada vananeva elanikkonna kasvavaid vajadusi. Seda kinnitas ka Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi hiljuti avaldatud "Vananemisaruanne 2018" (Ageing Report 2018), milles prognoositi, et järkjärguline nihe mitteametlikult hoolduselt professionaalsele aastaks 2070 tähendaks riikide eelarvetest pikaajalisele hooldusele pühendatud SKP osakaalu tõusu keskmiselt 130% võrra kogu Euroopa Liidus.

Kuigi investeeringud professionaalsesse hooldusesse jäävad universaalsete ja hooldussõbralike tervishoiusüsteemide keskseks elemendiks, on eelneva valguses selge, et kogu Euroopas on vaja rakendada otsustavaid meetmeid omastehooldajate toetamiseks ja jõustamiseks.

21. novembril tutvustas Eurocarers - Euroopa omastehooldajate ühendus - ettepanekut käivitada ELi strateegia, et toetada ja jõustada omastehooldajaid kogu Euroopas. Strateegia pealkirjaga "Võimaldades hooldajatel hooldada" (‘Enabling carers to care’) määratleb Eurocarers võrgustiku poolt tuvastatud 10 sammu, et rakendada hooldajasõbralikku poliitikakeskkonda, mille eesmärk on terviklikult ja ühtselt tunnustada, toetada ja jõustada omastehooldajaid kogu Euroopas. Selle eesmärk on aidata poliitikakujundajaid (samuti kõiki teisi sidusrühmi, kes saavad nendega koostöös parandada hooldajate elu ja kes saavad mõjutada hooldajatele pakutavat toetust), tegutsemas ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et tugevdada olemasolevaid, kuid mõnikord ka sümboolseid, lähenemisviise ning algatada uusi tõenduspõhiseid sekkumisi omastehooldajate õiguste teostamiseks. Käesolevas dokumendis loetletud sammud on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu tuleks neid käsitleda tervikuna. Strateegia tugineb ideele, et inimestel peaks olema õigus vabalt valida, kas nad soovivad olla hooldaja ja millises ulatuses nad soovivad osaleda hooldamisel; hooldatavatel peaks olema õigus valida, keda nad soovivad enda hooldajateks.

Strateegia dokument "Võimaldades hooldajatel hooldada" on leitav siit (inglise keeles).

Strateegia dokumendi seletuskiri on leitav siit (inglise keeles).

Poliitikajuhend "Euroopa sotsiaalõiguste sammas - Mida see tähendab omastehooldajatele kogu Euroopas?" on leitav siit (inglise keeles).

Allikas: 
http://eurocarers.org/EU-Strategy-to-support-and-empower-informal-carers-across-Europe

Rein Randver: omastehooldusest saab peagi suurim kitsaskoht

22.11.2018

Õnn on elada saja-aastaseks või kauemgi, aga kõige olulisem küsimus on selles, kuidas ennast selles vanaduses tuntakse.

Oleme telerite vahendusel näinud tarmukaid vanureid, kellel mõistus täiesti korras ja kes on suutelised iseenda eest hoolitsema.

Paraku on aga paljud aastakümneid nooremadki endaga nii läbi, et ei tule igapäevaste askeldustega toime. Nad on tülinaks nii teistele kui ka iseendale. Aga elada tuleb ja harilikult on elutahet antud ka kõige viletsamatele.

Niisugusel puhul peab meie ümbruskonnas olema inimesi, kes aitavad. See on laste ja lastelaste, kohalike omavalitsuste ja riigi kohustus.

Kõige paremini tunneb inimene end oma elulõpul kodus, kus lähedastel jätkub jõudu tema eest hoolitsemiseks. Kui aga mitte, tuleb otsida üles päevakeskus või hooldeasutus ja usaldada ennast sealsete inimeste hoole alla. Jutt sellest, et paljudes hooldekodudes ei ole teenused head, on tegelikult müüt või on tegu kahetsusväärse üksikjuhtumiga. Tegelikult on enamik nende asutuste töötajatest valinud endale hooldajakutse sisemisest vajadusest kaaskodanikke enda ümber aidata ja nad teevad seda reeglina suure südamlikkuse ja täie püüdlikkusega.

Üle aasta tagasi tegi sotsiaalministeerium kokkuvõtte hetkeseisust ja sealt selgub, et Valgamaal on 10 mitmesugust hooldusasutust 442 kohaga, Võrumaal kaheksa asutust 234 kohaga, Põlvamaal 14 asutust 466 kohaga. Niisiis on ka väikses Kagu-Eestis eri suurusega hooldusasutusi ja kohtade arv kokku näitab, et on mitmesuguseid võimalusi sinna elama saada. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on, et iga inimene, kes tõesti hooldekodukohta vajab, selle kindlasti ka saaks.

Samuti tuleb ühtlustada standardeid, sest praegused miinimumnõuded on väga madalad ja kvaliteet seega ebaühtlane. Hooldekodukoha olemasolu ei saa tulevikus sõltuda ainult omavalitsusest ja erasektorist ning seetõttu vajab valdkonna süsteemne reform ühtset lähenemist.

Lisaks koha saamise võimalusele on väga oluline, kui palju tuleb selle teenuse eest maksta. Praegu on paraku nii, et enamikus hooldekodudes saab keskmise pensioniga katta vaevalt kaks kolmandikku koha maksumusest. Ülejäänuks otsivad võimalusi nii lähedased kui ka omavalitsused.

Sotsiaaldemokraadid soovivad luua rahastamis­skeemi, mis kataks kõigile hooldekodu vajavatele eakatele selle rahalise vahe ja tagaks vajaliku hooldusteenuse mahu kõikjal Eestis. Seejuures peaks 10 protsenti vanaduspensionist jääma eakale kätte hooldekodus elades. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et vajadusel peaks pension tagama hooldekodukoha maksumuse.

Et tõsta kvaliteeti, peaks igas sellises asutuses ametis olema ka meditsiiniõde. Praegu see veel nii ei ole. Arsti juurde asukaid ikka viiakse, aga eks sellegagi ole omajagu sekeldamist. Nii on juhtunud, et hoolealused või nende omaksed tunnevad, et arstiabi on raskesti kättesaadav.

Meditsiin areneb kiiresti, inimesed muutuvad terviseteadlikumaks ning elavad seetõttu kauem. See on suurepärane. Samas esitab see uued nõudmised meie sotsiaalsüsteemile. Niikaua kui vähegi võimalik, oleks parem ka kehvema tervisega kodus vastu pidada.

Ka sellele oleme mõelnud. Arvame, et omavalitsusi tuleb senisest oluliselt enam motiveerida arendama mitmesuguseid sotsiaalteenuseid. Koduhooldusteenus on üks võimalusi abi vajavaid kaaskodanikke aidata.

Olulised on aga ka isikliku abistamise teenus, sotsiaal­transporditeenus ja paljud teised. Valla- ja linnavalitsustes töötavad vastavad spetsialistid, kelle ülesanne on sotsiaalteenuste korraldamine, enamikus omavalitsuste teenusekeskustes on samuti sellega tegelevad inimesed olemas. Seega võib öelda, et abiosutajate puuduse taha omavalitsustes see asi küll jääma ei peaks.

Omastehoolduse küsimus, mis juba praegugi on päris terav, muutub järgnevatel aastatel Eesti sotsiaalpoliitika suurimaks kitsaskohaks. Aastaks 2040 kahekordistub Eestis prognooside kohaselt üle 85-aastaste inimeste arv praeguse 35 000 pealt 65 000-le.

Lahendused on vaja leida kohe. Tänapäeval on Eestis kas osaliselt või täielikult hõivatud oma lähedaste hooldamisega hinnanguliselt 47 000 inimest, kes saaksid süsteemse omastehoolduse reformi abil naasta tööturule.

Otsime siis koos lahendusi, kuidas saaksid oma vanaduspõlve rahulikult mööda saata ka need, kelle jalg enam hästi ei tatsu või kellele arstiabi on vaja sagedamini, kui omaksed suudavad seda korraldada.

Inimesed peavad saama vajaliku hooldusteenuse, olgu see koduteenus, päevahoid või hooldekodu nii, et lähedased ei jääks hoolduskoormuse tõttu tööturust eemale. Siiani on omastehoolduse valdkond Eestis olnud aastaid alarahastatud. Selline suhtumine peab muutuma.

Allikas: 
https://lounapostimees.postimees.ee/6441675/rein-randver-omastehooldusest-saab-peagi-suurim-kitsaskoht?_ga=2.59852717.1463817293.1542881171-940746800.1530280375

Inimõiguste Keskus ootab kõigi küsimusi inimõiguste kohta!

15.11.2018

Eesti Inimõiguste Keskus asub koguma inimeste küsimusi inimõiguste kohta, et kõige segasemad ja põletavamad teemad saaksid inimõiguste päeval, 10. detsembril sisukad ja tasakaalukad vastused.

10. detsembril tähistatakse rahvusvaheliselt inimõiguste päeva – sel päeval aastal 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. Sellel aastal saab deklaratsioon, millega sõnastati igale inimesele kuuluvad võõrandamatud põhiõigused, 70-aastaseks.

Inimõiguste keskuse igapäevane töö on näidanud, et inimõigused, mis peaksid olema tänaseks iseenesestmõistetavad, on sageli veel inimeste jaoks midagi kauget ja abstraktset ning nende otsest kasu endale või ühiskonnale ei tajuta. Teisest küljest ei osata seetõttu ka märgata inimõiguste rikkumisi.

Seepärast asubki Eesti Inimõiguste Keskus kuni 2. detsembrini koguma kõigi inimeste küsimusi inimõiguste kohta. Küsida võib nii ennast või lähedasi puudutavate inimõiguste riivete kohta kui ka puudutada mõnd teemat laiemalt – näiteks võrdne kohtlemine, migratsioon või vaenukõne. Kokku kogutud küsimustest valib EIK meeskond välja 10 olulisemat küsimust, millele vastama asutakse. Kõiki vastuseid saab jälgida 10. detsembri jooksul Eesti Inimõiguste Keskuse Facebooki lehel ning hiljem lugeda keskuse kodulehelt.

Saada oma küsimus info@humanrights.ee või kirjuta meie Facebooki kirjakasti.

Allikas: 
https://humanrights.ee/2018/11/saada-meile-oma-inimoiguste-teemaline-kusimus/

Lehed