Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Uurimused: omastehooldajail on vaja ka rohkem infot

17.10.2011

Eelmisel nädalal said Postimehes ilmunud Tiina Kangro arvamusloo ja Paides peetud foorumi tõttu rohkelt tähelepanu omastehooldajate probleemid. Tõdeti, et riik peaks hooldajaid enam toetama. Samas on uurimused välja toonud ka informeerituse probleemi.

Et pakutavatest teenustest ja toetustest infot napib, on selgunud Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi üliõpilasuurimustest, mida on juhendanud professor Taimi Tulva. Tema sõnul tekib perel või siis ükskikul lähedase hooldajal väga palju küsimusi ja seda eriti siis, kui hooldamiskohustus tekib ootamatult.

Kui näiteks kõrgesse ikka jõudnud vanemate või abikaasa tervis ja toimetulek järsult halveneb, on vaja infot nii tervishoiuteenustest, hoolekandetööst, toimetulekut toetavatest teenustest ning toetamisvõimalustest. Probleemi tekkides on seda infot vaja kiiresti.

Et raskused ei seisne vaid väheses infos, vaid ka tugiteenuste nappuses ja kättesaamatuses, on siiski leidnud kinnitust ka üliõpilaste tehtud uurimustes. «Omastehooldajad, keda üliõpilased on intervjueerinud, on rõhutanud, et tugiteenused peaksid omastehooldajatele paremini kättesaadavad olema,» ütles Tulva.

Tugiteenuste olemasolu ja kättesaadavuse tagamine riigi ja omavalitsuste poolt on professori hinnangul väärikat vananemist silmas pidades äärmiselt oluline. «Kõigi eaka elukorraldust puudutavate otsuste tegemisel tuleb eakas otsustusprotsessi kaasata ja tema soovidega võimalusel arvestada, mis on turvalise ja väärika vananemise üheks aluseks. Nagu ka asjaolu, et kui pere vajab tuge eaka hooldusel, peab ta seda nii riiklike teenuste, toetuste ja kohaliku omavalitsuse võimaluste piires ka saama,» selgitas Tulva oma mõtet.

Samas nentis ta, et Eestis ei tähtsustata väärikat praegu vananemist piisavalt. «Väärika vananemise toetamine peab kindlasti meie ühiskonna üheks prioriteetidest kujunema Paraku see nii veel pole.»

Allikas: 
http://www.tarbija24.ee/600460/uurimused-omastehooldajail-on-vaja-ka-rohkem-infot

Lähedaste hooldajad ootavad riigilt abi

14.10.2011

Sageli oma elust sisuliselt loobuma pidanud lähedaste hooldajad ootavad riigilt suuremat tuge, eelkõige eraldi seadust, mis nende tööd reguleeriks.

Saades riigilt kuus 15–20 eurot toetust, abistavad tuhanded omastehooldajad oma lähedasi, loobudes seejuures isiklikust elust ja töökohast, kirjutab tänane Postimees.

Paljud vallad ei maksa aga sedagi abiraha, sest hooldajate pealt sotsiaalmaksu tasumiseks kuluks nende rahakotist suured summad.

Riik sõlmis läinud aastal 3000 omastehooldajaga lepingu, mille järgi nad saavad kuus toetust 15–20 eurot. Soomes on ametlikult kirjas 300 000 hooldajat, kes saavad toetust 400 eurot. Seal reguleerib omastehooldajate tööd eraldi seadus, Eestis seda pole.

«Seda oleks aga meil juba ammu ja väga tarvis,» tõdes Tallinna Ülikooli professor Taimi Tulva eile Paides Eesti esimesel omastehooldajate foorumil. Seal sõnastati ka ootuste pakette, mis võiks olla lähtepunktiks eraldi seaduse loomisele.

Tapa vald on üks üsna klassikalisi näiteid tänapäeva Eestist. Seal käib iga päev nn päevahoius viis-kuus dementset, puudega või haiget inimest. Nooruke Merilin Luuk sattus nende igapäevaseks aitajaks pärast valla sotsiaaltöö praktikat. Tegelikult vajab Tapal hoolt palju rohkem inimesi, kuid napib ruume, raha, inimesi.

Tapa valla omastehoolduse infokeskuse juht Anu Jonuks teeb pidevalt tööd umbes paari­kümne inimesega. «Oma lähedaste hooldajad vajavad infot, praktilisi nõuandeid, abivahendeid – eriti need, kes satuvad väga ootamatult ja äkki olukorda, kus keegi pereliikmetest ei tule enam ise oma eluga toime,» ütles Jonuks.

Tema sõnul vajavad aitajad lisaks infole ka ise abi. Stressist ja murest tekivad unehäired. Omastehooldajad tunnevad, et ei jõua enam, ning pidevalt saadab neid kartus, kas nad ikka saavad oma sageli 24 tundi päevas ja 365 päeva aastas kestva tööga hakkama.

«Nad on sageli oma murega üksi, oma elu enam ei ole, poodi, juuksurisse, arsti juurde ei saa minna,» kirjeldas Jonuks hooldajate muresid. Tema sõnul on nad Tapal jõudnud niikaugele, et on tekkinud juba asendushooldajad, kes saavad raske või sügava puude, õnnetuse või haiguse tõttu koju aheldatud abivajaja juurde minna, kui otsene hooldaja vajab puhkust või soovib oma asju ajada.

«Oleme oma inimestele seda valla abiga ka jõudumööda pakkunud, näiteks viisime omastehooldajad Toila spa’sse,» rääkis Jonuks.

Ta tõdes, et kui Soomes on hooldajaid toetav ja kaitsev seadus olemas juba 2006. aastast, siis Eesti peaks minema sama teed.

«Ühiskonnas on arusaam ja märkamine tekkinud, kuigi raha on vähem kui mõned aastad tagasi,» sõnas ta, leides, et praegu on ühiskond sotsiaaltundliku teema jaoks küps.

Allikas: 
http://www.tarbija24.ee/597704/lahedaste-hooldajad-ootavad-riigilt-abi

Anneli Ammas: murega üksi

13.10.2011

Eesti riik on päris mõnus koht elamiseks, kui oled terve ja virk. Siis jaksad tööd teha ning riigilt ekstra abi ei vaja. Kui sinuga aga midagi juhtub, kui oled ise või su lähedane haige ja su võimed ja võimalused ei aita oma elu elamisväärselt ise sättida, võid leida end oma muredega täiesti üksi.

Muidugi on meil üldiselt toimiv sotsiaalsüsteem, kuhu terved ja virgad miljoneid eurosid nõrgemate toetuseks annavad. Miks siis ikka on nii, et nii paljud tunnevad end üksijäetuna? Ja miks nad isegi ei tihka sageli riigilt ehk siis ametnikelt abi küsima minna?

Millegipärast on piinlik tunnistada, et olen hädas, et ei saa ise hakkama. Eestlastel on lihtsalt niisugune iseloom, mis sunnib hambad ristis kannatama. Tunneme lausa riigina selle üle uhkust, et niisugused kannatlikud oleme.

Samamoodi kannatavad vaikselt kõik need tuhanded, kes oma kodus puudega või haiget last või vanainimest põetavad. Jajah, meil on hulk hooldekodusid ja hooldushaiglaid, mis üksteise järel Euroopa rahaga ilusaks vuntsitakse. Aga et lähedane kas või ajuti sinna teiste hooldada anda, peab olema kopsakas rahakott ehk tasuv töö.

Kui aga hooldust vajav vana ema või isa juhtub olema tublil maakooliõpetajal, kellel on mitu last ja näiteks joomaveaga mees ning terve pere sissetulek jääb tublisti alla 1000 euro kuus, mida siis teha?

Isegi väikseim summa, kas või mõnikümmend eurot, mille peaks hooldekodule iga kuu kandma, kahandab laste toidulauda. Mis siis teha? Käia ja nõuda ning tõestada, et see väikegi summa tekitab pere igapäevasesse toimetulekusse haigutava augu?

Pole miski jutt, et riigil raha hirmus vähe. Ilus on jutt vajaduspõhisest aitamisest, aga tegudeni ei jõua kuidagi. Ikka jagame sadu miljoneid ja rohkemgi eurosid jupihaaval laiali kõigile, kes endale puude viitsinud vormistada. Kuigi teame, et osa neist vajab hoopis rohkem raha kui mõnikümmend eurot kuus ja teised ei vaja seda tegelikult üldse mitte.

Hea, kui meie kõrval on lähedased inimesed, kes jaksavad ka raskel ajal toeks olla. Paljudel aga pole neid lähedasi. Ja need, kellel läheb elus enam-vähem hästi, võivad ühel hetkel tunda, et neis pole piisavalt emotsionaalset jõudu teise hädale kaasa elada. Täiesti inimlik.

Eesti on nii pisike ja meid on nii vähe, et igaüks oma mure ja rõõmuga peaks kullahinnas olema. Mitte keegi ei tohiks tunda end üksijäetuna. Alles lugesime lehest, kuidas politseimajast lahkudes läks kaduma vana mees, kellegi isa ja kellegi abikaasa.

Seda valu, mida järele jäänud läbi elasid, on raske kujutleda. Eriti valus oli näha ja kuulda, kuidas pere tundis, et riik ja ametiisikud neist ei hooli, et ei olnud ühtegi ametnikku, kes oleks neile kas või hea sõnaga appi tõtanud. Muud polekski vaja, kui et nad end oma mures nii üksikuna ei tunneks.

Allikas: 
http://www.tarbija24.ee/597236/anneli-ammas-murega-uksi

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 100
  • 101
  • 102
  • 103
  • 104
  • 105
  • 106
  • 107
  • 108
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu