Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

Omastehooldus meedias

Omastehooldaja - kes Sa oled?

05.10.2020

Inimene, kelle peres elab abivajaja. Inimene, kes aitab oma pereliiget ja esialgu ei pane seda tähelegi, Abivajaja tervise halvenedes tõuseb abistaja koormus, algul märkamatult, natukese haaval. Mingil hetkel on see koormus nii suur, et hakkab enda elu segama, kuigi me ei taha seda endale tunnistada. Siiski lepime olukorraga, sest hoolealune on ju meie enda lähedane. Kuidas ma ikka sellest kellelegi räägin, muret kurdan. Mis siin ikka parata, ju peab hakkama saama... Kas tundsid end ära?

Omastehooldaja töö on hindamatu! Sageli teeme seda tööd enda töö kõrvalt, puhkeaega jääb vähemaks, hobid ununevad, tervis läheb halvemaks. Koormus aga kasvab aina suuremaksja tulebki palgatööga hüvasti jätta. Kurta pole kellelegi? Tegelikult on!

Hiiumaal alustas siiani pidevalt tegutsenud omastehooldajate tugirühm 16. veebruaril 2011 - sel kokkusaamisel oli seitse omastehooldajat. Praeguseks on igakuisel kokkusaamisel Kärdlas keskmiselt 20 hooldajat. Kärdlas käivad ka omastehooldajad Kõrgessaare osavallast, Käinas ja Hellamaal käib koos vähem inimesi. Viirus on ka siin oma osa mänginud. Kokku saades räägitakse olulistel ja ka vähemolulistel teemadel, jagatakse oma muresid, saadakse tuge ja jõudu edasiseks, teadmisi eri valdkondadest jne. 

Küsides omastehooldajalt vaid ühe küsimuse, miks Sa selles rühmas käid, sain sellised vastused: 

  • Kooskäimine annab nii palju energiat, viib mõtted mujale, rutiinist välja.
  • Korrakski viib mured endast eemale, on kvaliteetaeg endale.On tore viibida heas seltskonnas ja saada juurde mõistmist, tuge ja jõudu. Oma muredest tuleb rääkida, rääkida, rääkida.
  • Omastehooldajate koosviibimisel sain palju uusi teadmisi sotsiaalvaldkonnast. Sellest, kuidas hooldada abivajajat erinevates olukordades. Kuidas soetada abivahendeid ja neid praktiliselt kasutada. Nõu ja praktilisi kogemusi teistelt omastehooldajatelt.
  • Sain teadmise, et ma ei ole oma muredega üksi. Jõudu ning jaksu edasi tegutseda, et mitte ise läbi põleda. Ikka tasub meeles pidada, et just Sina oledki kõige tähtsam ja kui Sina läbi põled ja Su tervis üles ütleb, siis on ju ühe abivajaja asemel juba kaks!

Palun jaga oma muret kellegagi ja jaga rõõmu ka! See keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes saaks Sind kuidagigi aidata. Võimalusi on erinevaid. Helistage julgelt mulle, Railile, telefonil 5308 1035 ja räägi oma murest, aga märka ka naabri muret ja räägi ka sellest.

Mitme omastehooldaja olukord on paranenud tänu Pargi kodu valmimisele. Loota tasub alati.

Uus nõustamis- ja suhtlemisteenus leevendab eakate ja erivajadustega inimeste suhtlemisprobleeme. Esmaspäevast reedeni kell 9-17 vastavad nõustajad telefoninumbril 650 0650 ka muudele elukorralduslikele küsimustele. Tasuta teenus töötab nii eesti kui ka vene keeles. Rohkem infot leiab aadressil www.abitaja.ee

Hiiumaal oleme tähistanud omastehooldajate päeva alates 2012. aastast, novembrikuu viimasel neljapäeval. Siis oli sageli kuulda küsimust, kes on see omastehooldaja. 

Tänaseks on jõudnud teadmine omastehooldajatest oluliselt kaugemale. Esimest Euroopa omastehooldajate päeva tähistame selle aasta 6. oktoobril. Tegemist on Euroopa omastehooldajate ühenduse Eurocarers ettevõtmisega, et tänada omastehooldajaid nende olulise panuse eest kogu Euroopas, heita valgust nende olukorrale ja vastata nende vajadustele. Esimese Euroopa omastehooldajate päeva sõnumid on lihtsad, kuid mõjusad: "Me oleme omastehooldajad. Me oleme hädavajalikud. Me vajame toetust."

Need väärtustavad omastehooldaja rolli ja rõhutavad nende toetusvajadust. Pole oluline, millal seda päeva tähistada, oluline on tähelepanu ja hoolimine omastehooldajast.

Keegi ei suuda aidata kõiki, aga igaüks suudab aidata kedagi!

Raili Mägi
omastehoolduse spetsialist

 

Allikas: 
Artikkel ilmus 2. oktoobril 2020 väljaandes Hiiu Leht

Parem hoolekandeteenus tähendaks riigile 150 miljonit lisaeurot aastas

03.02.2020

Sotsiaalministeerium otsib lahendusi hoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamine nõuab aastas 150 miljonit eurot lisaraha.

Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis, et üks oluline eesmärk on pakkuda inimestele rohkem vajalikke teenuseid kodus, sest kodus on vanaduspõlve mugavam veeta ning riigi ja kohaliku omavalitsuse jaoks on see odavam.

Praegu ei ole omastehooldajad teenuste valiku ja kättesaadavusega rahul, paljude hoolduskoormus on nii suur, et pereliiget aidates nad ise tööle ei saa.

Euroopa omastehooldajate ühenduse juhatuse liikme Ivar Paimre sõnul võiksid täna olemas olla koduteenus, isikliku abistaja teenus ja tugiisiku teenus. "Mille põhirõhk ongi toetada iseseisvat toimetulekut ja mis oma olemuselt pakuks ka leevendust ja vaba aega lähedasele," rääkis Paimre.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on see tõsine murekoht ja kui siin muutusi ei tule, siis nende inimeste osakaal kasvab.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul vajavad omavalitsused ja riik hoolekandeteenuste kättesaadavuse korrastamiseks lisaraha kokku ligi 150 miljonit eurot aastas. Lisaks riigieelarvele ning Euroopa Liidu toele on valitsuses arutatud maksusoodustuste loomist näiteks tööandjale.

"Juhul kui nad otsustavad näiteks oma töötaja või siis oma töötaja vanemate pereliikmete eest tasuda hooldekodu arveid, Et neil oleks siis õigus seda teha ilma selle eest sotsiaal- ja tulumaksu maksmata. Täpselt nii nagu täna on võimalik ka erinevaid tervisekulutusi toetada iga 300 euro eest kvartalis. Sarnane põhimõte võiks ka siin kehtida," rääkis Tanel Kiik.

Lisaks leiti eelmisel nädalal valitsuse kabinetiistungil, et hooldekodu tasu võiks maha arvata ka tuledeklaratsioonist.

"See võib tähendada ka seda, et tegelikkuses suure hoolduskoormusega omastehooldaja sellisest meetmest ei pruugi abi saadagi, kes ei ole mõnda aega juba tööturul näiteks osalenud. See abi võib olla tema jaoks mööda läinud," märkis Paimre.

Neid ettepanekuid hakkab analüüsima rahandusministeerium.

"Täna on statistiliselt pereliikmete omaosalus selliste hooldekodu teenuste puhul 80 protsenti. Ehk ainult 20 protsenti katab kohalik omavalitsus, ülejäänud kulu jääb perele ja konkreetsele inimesele, kes seda teenust vajab. Kahjuks see osakaal on järk-järgult tõusnud," lausus sotsiaalminister Kiik.

Kiik ütles, et ka omaosaluse suuruse määramisele otsitakse lahendust.

Allikas: 
https://www.err.ee/1031151/parem-hoolekandeteenus-tahendaks-riigile-150-miljonit-lisaeurot-aastas

Reporteritund. Eluiga pikeneb, hoolduskoormus suureneb

26.01.2020

Eesti sotsiaaluuringute andmetel oli meil viis aastat tagasi suurusjärgus 65 tuhat inimest, kes abistas või hooldas oma leibkonna liiget; ametliku hooldajana oli registreeritud kümme korda vähem ehk 6800 inimest.

Enne eelmisi valimisi räägiti omastehooldajate koormusest olulise teemana! Järgnenud vaikuselt kergitab katet kolmapäevane "Reporteritund", kus on külas Häli Tarumi Sotsiaalministeeriumist, Marion Teder CareMate'ist ja vabatahtlik omastehoolduse entusiast Ivar Paimre.

Kuula saadet järele siit!

 

Allikas: 
https://vikerraadio.err.ee/1021783/reporteritund-eluiga-pikeneb-hoolduskoormus-suureneb

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8
  • 9
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu