Eestis kasvab tulevikus surve võõrtööjõu kasutamiseks pikaajalises hoolduses, selgus täna esitletud Arenguseire Keskuse raportis Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengustsenaariumid aastani 2035.

„Eesti vananev rahvastik tõstatab lähikümnenditel küsimuse, kuidas korraldada abivajajate pikaajalist hooldust,“ ütles Arenguseire Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla. „Juba praegu vajab igapäevase toimetulekuga abi hinnanguliselt 160 000 – 190 000 inimest. Abivajajate hulk kasvab sajandi keskpaigaks prognooside kohaselt veel üle 25 000 inimese võrra.“

Uusküla sõnul vajavad pooled praegu 65-aastastest Eesti elanikest oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid. „Samas alahindavad Eesti elanikud pikaajalise hoolduse riski – 70% küsitlusele vastanutest hindab abivajaduse tõenäosust väikeseks või olematuks,“ lisas Uusküla.

Rahvastiku vananemine suurendab igapäevaelus püsivalt abi vajavate inimeste hulka ja tingib pikaajalise hoolduse valdkonnas kasvava tööjõuvajaduse. „Meie paradoks seisneb selles, et suurendades hooldusvaldkonna palkasid ja muutes seda rasket tööd atraktiivsemaks, hakkavad teenuste hinnad kiiresti kasvama ja riik ega enamik abivajajaid pole võimelised nende eest tasuma,“ märkis Uusküla. „Lühiajaliste töötajate kasutamisel pikaajalise hoolduse sektoris on aga keeruline hoida teenuse kvaliteeti. See suurendab survet pikaajalise hoolduse valdkonnas võõrtööjõu kasutamiseks.“

Lenno Uusküla sõnul tuleb võõrtööjõu kasutamise korral seda juba varakult ja aktiivselt planeerida. „Näiteks Saksamaa viib läbi koolitusi riikides, kust nad soovivad värvata teenuse osutajaid. Õpetatakse selgeks nii tööoskused kui ka keel ja lõpueksami sooritanutele garanteeritakse töökoht Saksamaal.“

Mõningast leevendust tööjõupuudusele pikaajalises hoolduses võib Uusküla sõnul tuua tehnoloogia laiem ja süstemaatilisem kasutamine. „Pikemas perspektiivis on telehooldus saamas kolmandaks hooldusliigiks kodus elamist toetavate teenuste ja institutsionaalse hoolduse kõrval. Rohkem mõju hakkab see aga avaldama paarikümne aasta jooksul, kui hooldusvajaduse ikka jõuab põlvkond, kes on tehnoloogia keskel üles kasvanud,“ lisas Uusküla.

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks „Pikaajalise hoolduse tulevik“, milles otsitakse lahendusi, kuidas rahastada ja katta vananevas ühiskonnas pikaajalise hooldusega seotud vajadusi järgmise 15 aasta perspektiivis.

Pikaajaline hooldus (PH) on mõeldud inimestele, kes vajavad abi igapäevaeluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel. Umbes pooltel abivajajatest on füüsilised ja vaimsed võimed vähenenud vanuse tõttu, pooled abivajajad on kas sündinud erivajadusega või on see tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.