Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

Omastehooldus meedias

Riigikogus alustas tööd omastehooldajate ja hooldajate toetusrühm

06.04.2016

Sotsiaaldemokraat Helmen Küti eestvedamisel moodustasid 15 riigikogu saadikut 5. aprillil omastehooldajate ja hooldajate toetusrühma.

„Igapäevaelu rahmeldustes ei mõtle paljud meist, et Eestis elab ligi 200000 omastehooldajat, kes tegelevad puuetega laste, tööealiste puuetega inimeste, krooniliste haigete ning eakate inimeste hooldamistega. Omastehooldus hõlmab väga erineva vanuse ja hoolduskoormusega inimeste hoolekannet alates sünnist kuni surmani. Toetusrühma liikmete eesmärgiks ja sooviks on aidata kaasa lahenduste leidmisele, mis leevendaksid hooldajate olukorda ja parandaksid tugiteenuste kättesaadavust,“ ütles toetusrühma esimeheks valitud Kütt.

Küti sõnul tuleb omastehoolduses nii inimvara kui raha targemalt kasutada. “Me ei saa mööda vaadata sellest, et ajal, mil Eesti elanikkond vananeb ja maksumaksjate arv väheneb, on paljud inimesed sunnitud tööturult eemal olema, et hooldada oma lähedasi,“ rääkis Kütt.

„Ja tegelikult võib olla vaid hetke küsimus, millal meist igaühest võib saada kas hooldaja või hooldust vajav inimene,“ märkis Kütt.

Toetusrühma aseesimees on Mailis Reps Keskerakonnast. Toetusrühma kuuluvad veel sotsiaaldemokraadid Eiki Nestor, Ivari Padar, Heljo Pikhof ja Tanel Talve, keskerakondlased Kersti Sarapuu, Anneli Ott, Siret Kotka, Viktor Vassiljev, Peeter Ernits ja Märt Sults, Monika Haukanõmm Vabaerakonnast, Jüri Jaanson Reformierakonnast ning Maire Aunaste Isamaa ja Res Publica Liidust.

Allikas: 
http://www.sotsdem.ee/riigikogus-alustas-tood-omastehooldajate-ja-hooldajate-toetusruhm/

Haapsalus asutatakse omastehooldajate tugirühm

08.01.2016

Tuleval neljapäeval, 14. jaanuaril, kell 17 asutatakse Haapsalu sotsiaalmajas Läänemaa omastehooldajate tugirühm. See on mõeldud kõigile, kes hooldavad oma lähedast - puudega last, eakat vanemat, õde või venda, elukaaslast või mõnda teist pereliiget.

“Tegelikult me ei teagi, kui palju on Läänemaal omastehooldajaid, aga neid on päris palju,” ütles ettevõtmise eestvedaja Leili Mutso. “Kõik puudega lapse vanemad, puudega täiskasvanu hooldajad, eaka vanema hooldajad, kes võib-olla ei ela isegi temaga koos, aga käivad iga päev või kaks korda nädalas hooldamas.”

Mutso lootis, et inimesi tuleb palju. “Lihtne see muidugi ei ole. Kõik on praegu oma muredega üks ja ei jaksata õhtul veel välja tulla,” sõnas ta. “Probleem on ka selles, et kui sul hoolealune, siis ongi raske tulla tugigruppi tulla - kuhu hoolealune selleks ajaks jääb?”

Kui üritusele tulemisele saab takistuseks hoolealuse üksijätmine või transport, siis julgustavad korraldajad sellest teada andma. “Proovime leida üheskoos lahenduse,” ütles Leili Mutso.

Millist kasu tugigrupp annab? “Esimene kord, kui kokku saame, siis tahamegi aru saada, mis vajadused on. Hoolealused ju erinevad,” ütles Leili Mutso. “Kõige suurem puudus on majanduslik ressurss. Kui raha oleks, oleks lihtsam lähedasele abi. Mina näen, et meie saame aidata psühholoogilise poole pealt, üksteist toetada. Kui on probleem, saab MTÜ sekkuda, ülespoole pöörduda.”

Sarnased tugirühmad on loodud üle Eesti mitmetes maakondades ja omastehooldajad on saanud nendest tuge.

Esimesel kohtumisel osaleb külalisena Mare Tereping. 

Osalemisest paluvad korraldajad teada anda 12. jaanuariks:

58557695 – Leili Mutso

leelo.paju@gmail.com – Leelo Paju.

Allikas: 
http://laanlane.ee/article/haapsalus-asutatakse-omastehooldajate-tugir%C3%BChm

Omastehooldaja, abivahendid ja teavitamine

07.01.2016

Omastehooldaja ja abivahendid: 4. jaanuaril 2016 avaldas Liis Niinemets sotsiaalmeedias oma mõtted seoses 1. jaanuarist 2016 muutunud abivahendite teenuse korraldusega. Tegemist on südamliku ülevaatega omastehooldaja argielust.


Liis Niinemets

January 4 at 10:51pm · 

Täna, selle suurepäraselt alanud uue aasta alguses tahaksin ma tänada kõiki Eesti Vabariigi erinevaid institutsioone, kes muudavad puudega lapse kasvatamise kõige imelisemaks kogemuseks terves maailmas! Aitäh teile! Need asutused teavad kui suurepärane, ainukordne ja vahva on ühe sügava liitpuudega lapse kasvatamise igapäev . Nauditav on teadmine, et nad kõik pingutavad koledal kombel päevast päeva, et seda elamuste rohket kogemust veelgi hinnalisemaks muuta! Viimane pingutus oli näiteks uue abivahendi määruse jõustumine. Mul on hea meel, et ükski asutus ei rikkunud meie perede rahulikke jõule andmaks aegsasti ette teada, et uuest aastast on ootamas nii tore üllatus! Seega on täna tunne, et pühad ikka kestavad veel ja veel…

Sügava puudega laps saab iga kuu 80,55 - eurot preemiat. Tema vanem, kes ei ole saanud tööle asuda autasustatakse suisa 19.- euroga. Kui sa oled siiski töötav vanem, siis sa seda täiustavat panust ju nagunii ei vaja. Riik lisab sellele summale aga veelgi 45.- nn lasteraha. Seda on ju rohkem kui küll, et tasuda täna postkasti potsatanud 250.- eurost üüriarvet abivahendite rendi eest jaanuarikuus. Eelmine kuu, enne uue abivahendi määruse jõustumist, saime hakkama 50.- kuus. Aga tühja kah, rahas ei peitu ju õnn! 

Õnn on meie lastes, neis särasilmsetes naerusuudes! 

Hoolimata sellest, et minu autistlikul epilepsiahaigel pojal puudub võime ise kõndida, süüa ja rääkida, on tal alles võime naeratada. Istumiseks on vaja eritooli, seismiseks on vaja seisulauda, potil käimiseks potitooli, õues käimiseks käru ja ratastooli, lihaste treenimiseks erijalgratast, epilepsia raviks ravimeid, söömiseks püreestatud toitu, igapäevaselt veel hügieenitarbeid, kõnni harjutamiseks ortopeedilisi jalatseid, ortoose, autos istumiseks eriturvatooli jne, jne.. Naeratuseks pole vaja midagi?
Sinu pingutust selle naeratuse taga on riik ju ometi märganud. Ta teab, millise lustiga sa püreestad päevast-päeva toitainerikkaid eineid, et neid hiljem seintelt ja põrandalt vaimustusega maha nühkida. Ta teab kui lahe on panna sõrmkindaid näppude otsas, milles puudub igasugune lihastoonus, suruda saapaid maas ussina põgeneda üritava väikemehe jalgadesse, mis sulle heldelt näkku hoope jagavad. Riik teab, et sa suudad - sa jõua õigeks ajaks tööle! Ta naerab koos sinuga kui tormad apteegist haige lapse juurde kotitäie piirhinnastatud ravimitega. Ta väärtustab su kogemust ja puhanud palet kui kiirustad hommikul tööle pärast koosveedetud ööd ühes teletupsude, Noo-Noo ja mõne krambihooga. Riik teab, et see tõstab su tulemuslikust ka tööl! Sa saaksid küll kasutada lapse hoidmisel Euroopa Sotsiaalfondi raha pea 6000.- euro aastas, kuid on ikka tõeline vedamine, et kohalikus maakonnas ei ole ühtegi teenusepakkujat, kes oleks vastanud hanke tingimustele. Nii sa saadki veeta veel mõned hindamatud ööd taipamata, kas Tinky-Winky magab sinuga ühel padjal või tabab sind õnn ja järgmised kolm kuud sõidab sust iga öö 20 korda üle politseiauto Pelle.
Kuna riik seda kõike teab, siis ta teebki sulle ühe erilise kingituse – muudab seadust, parandab seda, et kõik saaks veelgi helgem, et su lapsel oleks parem! Ja nii sünnibki suisa 5 korda etem arve! Aitäh mõistlike piirhindade eest abivahenditele!

Nii hea, et Sotsiaalkindlustusamet tuleb sulle appi ja tõdeb, et meil lasub ülim õnn ikkagi tasuda see arve täies ulatuses. Nii tore, et kõik on JOKK! Järgmine kuu ehk saab kuidagi teisiti – erivahenditele eriotsus erivajadustega naerusuule!

Mul on siiralt hea meel, et meid, puuetega laste vanemaid, toetatakse sellel imelisel kooskasvamise teel mõistmise ja austusega. Aitäh Eesti Vabariik! Palun vabandust mu iroonilise meele eest, ma olen lihtsalt uusaasta õhtust saati koos oma naerusuuga vaadanud lakkamatult telesaadet „Me armastame Eestit“. Tema autistlik patriootlik meel säilib hoolimata arvetest, mis tulid täna, tulevad homme või järgmine kuu… Ka tema teab, et rahas ei peitu õnn! Tema ei tea, mis on raha. „Me armastame Eestit!“ Naeratame – see on tasuta!

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kommentaar: lapsevanemad ei pea abivahendi eest maksma kõrgemat hinda

Kui inimestele on laekunud abivahendi ostmise või üürimise eest oodatust suurem arve, ei pea nad suuremat arvet maksma.  

„Lapsevanemad ei pea tasuma senisest suuremaid arveid abivahendite eest. Vabandan tekkinud segaduse pärast. Sotsiaalkindlustusamet peab tekkinud jama kiiremas korras lahendama. Nagu ikka, tuleneb enamik probleeme puudulikust suhtlemisest ja siin on kõvasti arenguruumi ning võtame selle käsile. Reformi eesmärk on see, et kõik saaksid neile vajamineva abivahendi ega peaks kuude kaupa ootama uue rahastuse algust. Selleks suurenes abivahendite eelarve käesoleval aastal 2,4 miljoni euro võrra. Mingit hinnatõusu ei tule, pigem peaksid hinnad valikuvõimaluste tekke tulemusel langema ning üles kerkinud olukord näitab selgelt, kui läbipaistmatu on siiani süsteem olnud. See peab muutuma,“ ütles sotsiaalminister Tsahkna. 

Täna hommikuse seisuga oli Sotsiaalkindlustusametisse pöördunud 24 inimest, kellele oli Invaru OÜ saatnud ootamatult suure abivahendi arve. Probleem võib puudutada ligikaudu kahte sadat inimest, kellega SKA võtab viivitamatult ise ühendust. Kui SKA pole veel jõudnud ühendust võtta, palume ise teavitada neid suurema arve laekumisest. Sotsiaalkindlustusamet võtab kõik laekunud juhtumid erimenetluse alla ja lahendab need lähiajal.  

Käesoleva aasta 1. jaanuarist käivitus uus sotsiaalsete abivahendite müümise ja rentimise korraldus. Määruse eesmärk oli teha abivahendite süsteem senisest lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Invaru OÜ poolt tehtud ühepoolne hinnatõstmine on märk sellest, kui läbipaistmatu oli süsteem enne. Uus korraldus annab inimestele valikuvõimaluse erinevate pakkujate vahel. See tähendab, et inimene saab abivahendeid osta kõikidest abivahendeid pakkuvatest firmadest, lähtuvalt sellest, kes pakub parimat hinda, teenusekvaliteeti jms.

Nädala jooksul leitakse lahendus, kas inimesele laekunud arve vahe kompenseerida või pakkuda talle mõni soodsam võimalus. 

Sotsiaalkindlustusameti kommentaar: Leiame lahenduse abivahendite saamisel hätta jäänud inimesele

Sotsiaalkindlustusamet vabandab kõikide inimeste ees, kes on aasta alguses jõustunud muudatuste tõttu sattunud hätta abivahendite saamisel. Koostöös teenusepakkujatega suhtleme iga inimesega individuaalselt, ebaõiged arved tühistatakse.

Juhul, kui olete saanud tavapärasest oluliselt suurema arve:

- Sotsiaalkindlustusamet võtab ametile teadaolevate juhtumite asjus teiega ise ühendust, et vormistada erimenetluse taotlus.
- Kui teiega ei ole 15. jaanuariks ühendust võetud, palun kontakteeruge Sotsiaalkindlustusametiga e-kirja teel:abivahendid@sotsiaalkindlustusamet.ee või infotelefonil 16106

Erimenetluse taotlused, mis on Sotsiaalkindlustusametisse jõudnud hiljemalt 6. jaanuaril kella 17.00-ks, vaadatakse üle neljapäeva, 7. jaanuari jooksul. Inimest teavitatakse otsusest hiljemalt käesoleva nädala lõpuks. Täna hommikuks oli laekunud 25 taotlust.

Sotsiaalkindlustusamet vaatab kõik laekunud erimenetluse taotlused läbi kord nädalas neljapäeviti. Kui inimene vajab erivajadusest tulenevalt piirhinnast oluliselt kallimat abivahendit, siis see kompenseeritakse erimenetluse tulemusel suurema riigipoolse osalusega.

Sotsiaalkindlustusamet suhtleb kõikide abivahendeid pakkuvate ettevõtetega, et vältida sarnaste olukordade tekkimist. Juhime ka tähelepanu, et ettevõtetel on lähtuvalt tarbijakaitse seadusest kohustus avaldada toodete ja teenuste hinnakiri, kas siis kodulehel või kirjalikult otse kliendile, samuti on ettevõte kohustatud teavitama kliente muutustest hinnakirjas.

Lisainfot erimenetluste kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/abivahendi-vajajale/, abi taotluste vormistamisel saab klienditeenindustest või helistades infotelefonile 16106. 

Allikad: https://www.facebook.com/liis.niinemets/posts/10203872361929079?fref=nf&... ;
http://www.sotsiaalministeerium.ee/et/uudised/tsahkna-lapsevanemad-ei-pe... ; http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaalkindlustus
 

 

 

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 11
  • 12
  • 13
  • 14
  • 15
  • 16
  • 17
  • 18
  • 19
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu