Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

Omastehooldus meedias

Linn(Tallinn) kahekordistab omakseid hooldavate inimeste toetust

11.09.2017

"Me ei tea ju kunagi ette, kas vanema hooldamine on ühe või mitme kuu või aastate küsimus, mis vahel nõuab ka töölt ära jäämist. Senine tasu oli ju pisuke, sellega keegi hakkama ei saa," rõõmustas omastehooldajate tugirühma eestvedaja Pirjo Vaarmaa linna antava 162 640 euro suuruse lisaraha üle.

Seniste, 2010. aastast kehtinud määrade järgi maksti hooldajatoetust raske puudega isiku hooldamisel 15,4 eurot, sügava puudega isiku hooldamisel 25,6 ning 3-16-aastase keskmise ning raske või sügava puudega lapse hooldajale 19,20 eurot kuus. "Riik andis aastaid tagasi selle kohustuse omavalitsusele üle väga väikese rahaga," ütles abilinnapea Merike Martinson. "Septembrist suurendab linn hooldajatoetust ligi kaks korda, kuid arvan, et tõus peaks järgmistel aastatel kindlasti jätkuma. Omastehooldajate tänuväärse töö väärtustamine on väga oluline."

Suuremate toetuste maksmiseks on linna lisaeelarves 162 640 eurot. Kokku on selle aasta eelarves hooldajatoetuse ja sellega seonduva sotsiaalmaksu maksmiseks 1 588 080 eurot.

Tõeliselt teretulnud

"See on tõeliselt teretulnud otsus ja olen kahe käega selle poolt!" ütles Vaarmaa. "Senine tasu oli ju üsna pisikene. Me ei kujuta kunagi ette, kas vanema hooldamine on ühe või mitme kuu või aastate küsimus, mis vahel nõuab ka töölt ära jäämist. Väikese rahaga ei saa keegi hakkama. Vanema, abikaasa või lapse hooldamine on raske füüsiliselt ja psühholoogiliselt, mõjudes ka närvikavale."

Seepärast hindab Vaarmaa eriti linna pakutud võimalust tellida tasuta koju professionaalne hooldaja, kes võimaldab omastehooldajale nii vajalikke hingetõmbepause. "Me oleme tänulikud Merike Martinsonile, sest tean ema hooldades omast käest, kui vajalik selline võimalus on," ütles Vaar-maa. "Selline olukord võib tekkida ju väga järsku ja kui poleks kelleltki nõu küsida, oleks lugu üpris troostitu. Kogu teave ei jää ka hoobilt meelde, seepärast on tänuväärne, kui kodus käib aitamas professionaal. Nii on inimesel kergem hooldajarolli sisse elada ja vältida paanikat – et ma ei saa hakkama. Samuti annab see omastele hingetõmbepausi, lubades minna jalutama või sisseoste tegema. Professionaalne hooldaja peseb, vahetab voodilinad ja teeb muud vajalikku – ta on täisprofessionaal, keda võib haige juurde usaldada. Meie perekond on selle teenuse eest küll väga tänulik."

Nõutud teenus

Martinsoni kinnitusel on koos omastehooldajate tugirühma liikmetega välja arendatud hooldajateenus paari aastaga väga nõutuks kujunenud. Puuetega laste vanematele ja hooldajatele pakub linn ka intervallhoolduse teenust. "Intervallhooldus võimaldab lastevanematele ajutist leevendust ja rahulikku puhkust teadmisel, et lapsele on tagatud tema eale ja seisundile vastav hooldamine, toitlustamine, kasvatamine ja arendamine ning vajadusel meditsiinilise abi korraldamine," ütles Martinson.

Omastehooldajad kogunevad kolmapäeval kell 12 botaanikaaias. "Oodatud on kõik omastehooldajad," lausus Vaarmaa. "Toimub giidiga ringkäik ja pärast seda väike vestlusring." Botaanikaaia pilet maksab pensionärile 2,5, täispilet 5 eurot.

Taotluse blankett linna kodulehelt

• 1. septembrist on hooldajatoetuse määrad vähemalt 16-aastase raske puudega isiku hooldajale 30 eurot ja vähemalt 16-aastase sügava puudega isiku hooldajale 40 eurot kuus. Kolme- kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldaja toetus on 30 eurot kuus.

• Hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks tuleb esitada vormikohane taotlus elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, blanketi leiab linna kodulehelt.

Allikas: 
http://www.pealinn.ee/tallinn/linn-kahekordistab-omakseid-hooldavate-inimeste-toetust-n199256

Maailmapanga raport tõi välja Eesti sotsiaalhoolduse valupunktid

05.07.2017

Äsja esitatud maailmapanga raport soovitas Eestil omaste hooldamise üle vaadata. Majandusteadlase Aparnaa Somanathani esitletud uuringu järgi on Eesti probleem selles, et elanikkond vananeb kiiresti, aga mitte nii tervena kui mujal Euroopas.

«Põhiline mure Eesti osas on omastehooldajate koormuse vähendamine. Väga palju hooldamistööd teevad nimelt ära näiteks vanuri lähikondsed, kes seetõttu töölt peavad eemale jääma. Kuna valitsus tundis sellepärast muret, tellitigi raport maailmapangalt,» seletas panga vanemteadur Somanathan.

Samuti tõi raport välja omastehooldaja probleemid ning et tagada tuleb nende sotsiaalne staatus ja parandada garantiisid.

Eestis jääb omaste kanda ebaproportsionaalselt suur osa hooldusest

Praegu on Eesti sisemajanduse kogutoodangust pikaajalisse hooldusesse panustatud 0,5 protsendiga rivi tagaosas, enim panustab Holland 4,3 protsendiga, OECD maade keskmine on 1,8 protsenti. Kreeka ja Slovakkia vastavad näitajad on 2013. aasta andmetel nullilähedased.

Eestis on pikaajaline hooldus kas siis vanurite või puudega inimeste eest suuresti perekonna õlul ja riiklik rahastus on viimastel aastatel langenud. Somanathani kinnitusel jääb lähedaste kanda ebaproportsionaalselt suur osa, lisaks kannatavad omastehooldajad peale tööturult eemalejäämise  ka tervise- ja psühhosotsiaalsete probleemide tõttu.

Kui Eesti sooviks ideaalset pikaajalise hoolduse stsenaariumi, läheks see Maailmapanga hinnangul 2030. aastaks maksma 3,5–4 protsenti SKTst.

Kriitilised küsimused, mis vajavad esmalt lahendamist

Maailmapanga analüüs ja diskussioon, kuidas vananevas ühiskonnas tervishoiu sotsiaalteenuseid arendada, on haigekassa juhi Tanel Rossi sõnul väga oluline. Põhiliselt tuleks tema sõnul tegutseda kolmes liinis:

  1. Võimalikult inimesekeskne lähenemine, kasutada rohkem tervisekeskusi ja teha rohkem koostööd osapoolte vahel.
  2. Raha sotsiaalteenustesse peab rohkem tulema kas maksude, ühiskondliku teenuse osutamise või erateenuse ja inimeste enda panuse arvelt.
  3. Kirjeldada teenuseid paremini. Kui ravikindlustuse poolel on need suhteliselt hästi tehtud, siis sotsiaalpoolel on olukord teistsugune ning vajab standardiseerimist ja koordineerimist.

«Need on kriitilised küsimused, kuid vajavad kõigepealt lahendamist,» sõnas haigekassa juht.

Lähedaste hooldamise tõttu on tööturult eemal 17 000 inimest

Sotsiaalministeerium kinnitas oma pressiteates, et pikaajalise hoolduskohustuse tõttu on takistatud paljude inimeste osalemine tööturul ja ühiskondlikus elus.

Pereliikmete hooldamise tõttu on sotsiaalministeeriumi andmetel mitteaktiivseid 15–74-aastaseid inimesi üle 17 000.

Kohalikud omavalitsused said 2016. aastal taotleda toetust omastehooldajate tugiteenuste, näiteks koduteenuse või tugiisikuteenuse, arendamiseks. Selleks oli Euroopa Sotsiaalfondist projektidele ette nähtud 5,3 miljonit eurot.

 

Allikas: 
http://tervis.postimees.ee/4136259/maailmapanga-raport-toi-valja-eesti-sotsiaalhoolduse-valupunktid

Üle Eesti hakkavad kohalikud omavalitsused projektide raames arendama ja osutama hoolekandeteenuseid

23.01.2017

Innovest saavad toetust 12 projekti, mis hakkavad üle Eesti arendama ja osutama hoolekandeteenuseid tööealiste inimeste hoolduskoormuse vähendamiseks ning tööturule asumiseks. Samuti toetatakse erivajadustega inimeste tööturule naasmist. Projekte rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist kokku üle 2,6 miljoni euroga.

Projektide raames plaanivad kohalikud omavalitsused koostöös arendada ja pakkuda erinevaid hoolekandeteenuseid: koduteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus või väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (päevahoiu- või intervallhooldusteenus). Kõige enam nähakse vajadust tugiisiku- ja koduteenuse ühtlustamiseks, arendamiseks ja pakkumiseks. Enamus projekte keskendub kahele teenusele, kuid üks projekt kavandab rakendada kõiki nelja teenust.

Innove tööelu keskuse juhi Ülle Luide sõnul on meeldiv tõdeda, et ollakse koostöövalmis ja soovitakse koos ühtlustada ning arendada hoolekandeteenuseid, jagada kogemusi ja teha midagi olulist ära oma kogukondades. Hea näide on Maakondlikud Omavalitsusliidud, kes võtsid juhtrolli endale ja kaasasid maakonna omavalitsusüksused, et üheskoos saavutada võetud eesmärke. Kuigi kõik maakonnad ei ole esindatud toetuse saajatena, on kaasatud projektidesse kohalikke omavalitsusi naabermaakondadest. „Eestis on sageli pereliikmetel suur hoolduskoormus, mis põhjustab tööturult kõrvale jäämist ning väheolulisem ei ole ka tööealiste erivajadustega inimeste tööturule asumise võimaluste nappus. Tänu toetust saavatele projektidele avarduvad võimalused hoolekandeteenuste ühtlustamiseks, nende edasiarendamiseks ning kvaliteetsemaks muutmiseks,“ tõdeb Luide.

Ühe projekti kohta jagatav toetussumma jääb 70 tuhande ja 344 tuhande euro vahele. Kokku jagatakse projektide vahel 2, 6 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetusraha, vooru kogueelarve on 5,3 miljonit eurot.

Toetuse saajate nimekiri on leitav Innove kodulehelt.
 

Taotlusvooru „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" korraldas SA Innove koostöös Sotsiaalministeeriumiga, projekte rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Taotlusvoor oli avatud 1. augustist kuni 31. oktoobrini 2016.

Allikas: 
http://innove.ee/et/uudised/705/ule-eesti-hakkavad-kohalikud-omavalitsused-projektide-raames-arendama-ja-osutama-hoolekandeteenuseid

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 9
  • 10
  • 11
  • 12
  • 13
  • 14
  • 15
  • 16
  • 17
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu