Läänemaa omavalitsuste liit sai üle 280 000 euro, et pakkuda kodust hoolekandeteenust, mis annaks iseseisvust puudega inimestele ja hõlpu nende omastele.

Haapsallane Merle Kaustel käib paar-kolm korda nädalas päevakeskuses oma kerge vaimupuudega tütrega.

„Tütar tahab sinna väga. Seal on tema töö: nad teevad käsitööd ja meisterdavad. Nad laulavad, mängivad seal,” kirjeldas naine.

See on mõnus jalutuskäik, et saaks rohkem värskes õhus olla. Aga praegu on Merle kodune. „Kui ma peaks tööle minema, siis last üksi päevakeskusse ma küll ei julgeks saata. Meie kodust sotsiaalmajja ei ole pikk maa, aga ta ei oska autode eest hoiduda. See tee on talle liiga ohtlik,” ütles ta.

Juba sel aastal võivad Merle Kaustel ja tema saatusekaaslased Läänemaa omastehooldajate tugigrupist saada omavalitsuselt toetaja.

Projekt sai raha

Sel nädalal teatas sihtasutus Innove, et on välja valinud 12 projekti, mis hakkavad üle Eesti arendama ja osutama hoolekandeteenuseid tööealiste inimeste hoolduskoormuse vähendamiseks ning tööturule asumiseks. Samuti toetatakse erivajadustega inimeste tööturule naasmist.

Projektid saavad Euroopa sotsiaalfondist kokku üle 2,6 miljoni euro. Läänemaa omavalitsuste kaheaastane ühisprojekt on sellest 280 405 eurot ja 95 senti. Kui juurde arvata omaosalus, on projekti eelarve 364 063 eurot.

Läänemaal peaks sellest jätkuma umbes kolmesaja inimese aitamiseks.

„See projekt on otseselt neile, kes elavad oma kodus ja keda hooldab lähedane, kes pääseb nüüd tööle,” selgitas Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. „Projekti teine eesmärk on, et inimene, kes ei ole seni saanud oma puude tõttu tööl käia, saab isikliku abistaja, tänu kellele ta saab tööle minna.”

Kõigepealt kulub projektiraha aga Läänemaa omavalitsuste ühtse hooldusabikorra väljatöötamisele.

„Maakonnale kujundatakse üks ideoloogia. Näiteks teenuse saaja omaosalus – Haapsalu praegu raha ei võta, Lääne-Nigula aga koduhoolduse puhul näiteks võtab,” rääkis Rootare.

Ühtlustatakse ka kvaliteedinõuded. „Need on ühtlasi juhend hooldustöötajale, kuidas käituda kaalutlusotsuse korral, eetikaküsimused,” selgitas ta.

Kolm teenust

Projektiga hakatakse pakkuma kolme teenust: koduhooldust, isikliku abistaja teenust ja tugiisiku teenust.

Koduhooldus on kodus elavaile eakaile ja puudega inimestele. „Koduhooldaja täidab selle vahe, mida teeks muidu inimene ise, aga tervise pärast enam ei saa,” ütles Rootare. „Kas ei saa välja minna, sest tänav on libe, ei saa koristada, sest vererõhk on kõrge, ei saa kapi otsast asju kätte, sest süda… Koristamine, poeskäimine, võib-olla pesemisel aitamine.”

Kui koduhooldus teeb inimese eest asjad ära, siis isiklik abistaja aitab inimest nende tegemisel. „Mõte ongi selles, et näiteks perekond ei teeks puudega inimese eest asju ära, vaid tal kui täiskasvanud inimesel säiliks iseseisvus: ta ise otsustab, millal läheb õue, kontserdile, ratastooliga tööle,” ütles Kaja Rootare. „Eesmärk on sõltumatus.”

Tugiisik aetakse aeg-ajalt segi isikliku abistajaga ja need teenused ongi sarnased. Ka see on iseseisva toimetuleku toetamine, aga füüsilise abistamise juurde tuleb siis ka nõustamine ja juhendamine. „Näiteks paneme erivajadusega lapsele kooli kaasa tugiisiku, kes aitab tal koolis toime tulla,” kirjeldas Kaja Rootare.

Selliseid teenuseid pakutakse Läänemaal praegugi, aga projektiraha toel saab neid hoopis enam abivajajaid.

„Praegune jõudlus on osutada koduhooldusteenust neile, kes on üksi, kelle lapsed elavad Tallinnas, Tartus või Singapuris,” ütles Kaja Rootare. „Tahame laiendada piire, et jõuda omastehooldajateni.”

Abisaajate hulk

Koduhooldusteenust saab projekti abil 2017. aastal 53; 2018. aastal 78 inimest.

Tugiisiku teenust saab projekti abil 2017. aastal 20; 2018. aastal 35 inimest.

Isikliku abistaja teenust saab projekti abil 2017. aastal 14; 2018. aastal 15 inimest.