Uudised

Euroopa Parlamendi omastehooldajate huvigrupi kohtumine

20.10.2014

MTÜ Eesti Omastehooldus juhatus osales 15. oktoobril 2014 Euroopa Parlamendi omastehooldajate huvigrupi kohtumisel, mille kandvaks teemaks oli Sotsiaalkaitsekomitee raport pikaajalisest hooldusest. „Pikaajalise hooldusvajaduse adekvaatne sotsiaalkaitse vananeva ühiskonna tingimustes“(Adequate social protection for long-term care needs in an ageing society)on Sotsiaalkaitsekomitee ja Euroopa Komisjoni koostöös valminud raport.

Tegemist oli esimese kohtumisega Brüsselis pärast Euroopa Parlamendi valimisi, kus omastehooldajate huvigrupp kutsus üles Euroopa Komisjoni kiiremas korras looma ja rakendama Euroopa Liidu tasandi strateegiat omastehooldajate toetuseks. Huvigrupp on koostanud koostöös Euroopa Omastehooldajate ühendusega EuroCarers ettepaneku vastava strateegia loomiseks. Töödokumenti nimega „Võimaldades omastehooldajatel hooldada“(Enabling Carers to care) esitleti esmakordselt 15. oktoobril 2013. (Võrdluseks Eesti omastehoolduse arengukava 2013-2020.)

Marian Harkin, omastehooldajate huvigrupi asutaja, soovitab Euroopa Komisjonil kohe tegutseda, rõhutades, et „Euroopa Liidus kannavad just omastehooldajad 80% kogu hoolduskoormusest ja teevad seda enamasti tasustamata. Ilma sellise hindamatu ressursita oleksid tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteem lihtsalt jätkusuutmatud“.

Huvigrupi kaasesimees Jean Lambert rõhutas, et „välja pakutud strateegia on otsene vastus erinevatele sotsiaalpoliitika väljakutsetele, mis puudutavad pikaajalise hoolduse korraldust ja jätkusuutlikkust kogu Euroopas“.

EuroCarers president John Dunne lisas, „kui omastehooldajatelt oodatakse jätkuvat hoolduskoormuse kandmist, tuleb omastehooldajate nõudmisi ja vajadusi arvestada kui asjaomast sisendit tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika loomisel, samuti tuleb omastehooldajate panust kaaluda majandusliku võrrandi loomuliku osana“.

Omastehooldajate huvigrupp koosneb Euroopa Parlamendi saadikutest, kes näitavad oma vaba tahet ja initsiatiivi edendada omastehoolduse temaatikat. Huvigrupp on loodud 2008. aastal, taasmoodustatakse pärast Euroopa Parlamendi valimisi ja seda juhatab praeguses parlamendi koosseisus 4-liikmeline saadikute kogu: Pr. Marian Harkin(Iirimaa), Pr. Sirpa Pietikainen(Soome), Hr. Heinz K. Becker(Austria) ja Pr. Jean Lambert(Suurbritannia). Eestit esindab Pr. Marju Lauristin (eelmises parlamendi koosseisus Hr. Ivari Padar).

Linnavolikogu uuest määrusest jääb omastehooldus välja

19.10.2014

Tartu linnavolikogu menetles möödunud neljapäeval toimunud istungil määrust, mis reguleerib isikliku abistaja teenuse osutamise korda. Määrusest jäi aga välja omastehoolduse tugiteenuse vorm.
 
Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuse juhataja-hooldusala peaspetsialisti Indrek Rohtla sõnul loodi sisuliselt esimest korda määrustik, mis reguleerib antud tugiteenuse osutamise korda. Antud dokument hakkab reguleerima sügava füüsilise- või nägemispuudega inimesele osutatavat tugiteenust. „Isiklik abistaja on justkui inimrobot, keda teenusesaaja peab juhtima“, ütles Rohtla. Samas jääb vastloodud määrusest välja kaks suurt huvigruppi: omastehooldajad ja sügava vaimse puudega inimesed.
 
Pilootprojekt
 
Indrek Rohtla väitel on linn koostöös Maarja Külaga alustanud pilootprojekti, et luua samalaadne tugiisiku programm ka sügava vaimse puudega inimestele. Ühte määrusesse aga kahjuks nad ära ei mahtunud. MTÜ Eesti Omastehooldus juhatuse liikme Ivar Paimre sõnul on see aga asjade edasi lükkamine ja mugavamat teed pidi minek. „Riik lihtsalt lükkab tähtsa otsuse tegemist edasi ja see on peamiselt seotud töövõimereformi menetlemisega“, ütles Paimre.
 
Omastehooldus patiseisus
 
Samuti ei reguleeri uus määrus omastehooldust. Indrek Rohtla väitel otsustab linn praegu peamiselt taotleja kasuks, ehk perekonnaliiget hooldav inimene saab ka linnalt selle eest toetust, kui ta seda taotleb. Samas, uus määrus seda ei kinnita ning sellisele toetuse jagamisele seaduslikku alust ei anna. MTÜ Eesti Omastehooldus juhatuse liikme Helle Lepiku sõnul on isegi president Toomas Hendrik Ilves tõstatanud omastehoolduse probleemi oma kõnedes, kuid omavalitsused on jäänud küsimuse suhtes passiivseks.
 
Ka Ivar Paimre iseloomustab olukorda kui veidrat patiseisu, kus ühelt poolt toetab riik omastehoolduse ideed, kuid seaduslikku alust sellele ei anna.“Praegune omastehooldus on seotud perekonnaseadusega, mis kohustab inimest hooldama oma perekonnaliikmeid tasuta“, ütles Paimre lisades, et Soomes on omaste hooldamise seadus vastu võetud, sest praktika näitas, et teenuse osutamine kolmanda isiku või ettevõtte poolt ei olnud efektiivne ning abi ei jõudnud kõikjale.

Autor: Allan Rajavee

Allikas: 
http://peegel.ut.ee/content/linnavolikogu-uuest-m%C3%A4%C3%A4rusest-j%C3%A4%C3%A4b-omastehooldus-v%C3%A4lja

Puhta vee teemaparki rajati ratastoolirada

29.09.2014

Järvamaa ja Lääne-Virumaa piiril asuvas Puhta vee teemapargis avati täna(25.09.2014) ratastoolirada, mis paikneb 16. sajandil rajatud metsapargis. Teadaolevalt on tegemist esimese erivajadustega inimestele mõeldud ratastoolirajaga ajaloolisel pärandkultuuriobjektil.

Esimestena tutvusid pea kilomeetri pikkuse peenkruusaga kaetud metsarajaga Türi toimetulekukooli ja Porkuni kooli erivajadustega noored. Seejärel tulid ratastoolirada uudistama Viljandimaalt need inimesed, kes iga päev puuetega inimestega kokku puutuvad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Liikumispuudega inimestel on igapäevaelus liikumisel palju takistusi ja ma arvan, et see, et nad saavad ratastooliga liigelda metsas, on hästi tore ettevõtmine," tõdes Viljandimaa puuetega inimeste nõukoja tegevdirektor Krista Neering.

Tallinna ülikooli rekreatsioonikorralduse lektor Mart Reinmann märkis, et kõik tahavad looduses käia ning arvamus, et erivajadustega inimestel puudub selle vastu huvi või nad ei suuda, on vale. "Tegelikult on näha, et erivajadustega inimesed ja ratastooliga inimesed on väga rõõmsad ja tänulikud, et sellised rajad on tehtud ja nad väga tahavad minna loodusesse," kinnitas ta.

Metsarajal käimine pakub füüsilist tegevust, uusi teadmisi uutest liikidest ja ka lihtsalt väga head ja positiivset meeleseisundit.

Ratastoolirada ehitati metsaparki, kust võib leida 150 aasta vanuseid eriti krobelise tüvega kaski, põnevaks peetakse ka allapoole kaarduvate okstega ehk seelikuga pärnasid.

Puhta vee teemapargi arendaja Priit Adler ütles, et rahastust ratastooliraja tegemiseks ei olnud keeruline leida. "Selliseid radu ei olegi Eestis pärandkultuuriobjektile rajatud. See on teadaolevalt esimene. Aga kindlasti me ei ole esimene selline ratastoolirada metsas, mida on ka asulate lähedale tehtud," selgitas Adler.

Lisaks: videolugu TV3 Seitsmesed Uudised

Allikas: 
http://uudised.err.ee/v/eesti/e4897fd2-3076-4c7c-9212-52b62465cf76

Lehed