Alates 2009. aastast on vaesuses elavate ja sotsiaalselt tõrjutud inimeste arv Euroopa Liidus suurenenud 10 miljoni võrra.  Kokku elab vaesuses üle 124 miljoni inimese, see on iga neljas meist.

See ajendas Social Platform’iTööhõive, Sotsiaalpoliitika, Tervishoiu ja Tarbimise Nõukogu(EPSCO) Ateena kohtumisel (29.-30. aprill 2014) nõudma „adekvaatseid miinimumsissetuleku skeeme, mis oleks aluseks kõrgetasemelisele sotsiaalkaitsele kogu elukaare ulatuses ja majanduslikuks stabilisaatoriks“. (Social Platform – euroopalike õiguste ja väärtuste nimel töötavate valitsusväliste organisatsioonide kogu.)

Tasustamata(informaalne, pere) hooldus on disproportsionaalselt vaesusest mõjutatud. Puue või erivajadus, hooldamise tõttu vähenenud tööhõive mõju, kallinevad majapidamiskulud ja diskrimineeriv või koguni puuduv sotsiaalkindlustuskaitse tasustamata hooldajatele on faktorid, mis viivad rahalise ja sotsiaalse vaesuse tsükli kiirenemiseni. Järjest kogunevad tõendid Suurbritanniast, Iirimaalt, Saksamaalt ja teistest riikidest ilmestavad hooldamise negatiivset mõju hooldaja finantsolukorrale.

Samal ajal kui majanduspoliitika vähendab avalike teenuste pakkumist mitmetes Euroopa riikides, suurendavad demograafilised väljakutsed vajadust omastehooldajate järele. Selliste trendide mõjud sunnivad tasustamata hooldajaid üha sügavamasse ja kurjakuulutavamasse vasesustsüklisse.

Püüdlustes suurema tunnustuse, töötasu ja kindlustatuse miinimumstandardite poole, pühenduvad paljud riigid sellistest arengutest hoolimata hoopis tasustatud tööjõule, eirates tasustamata hooldajaid, kes hooldavad oma pereliikmeid, sugulasi, sõpru ja on riikliku hoolekandesüsteemi selgrooks.

Neil põhjustel on koostatud pöördumine Euroopa Omastehooldajate ühendusele EuroCarers ja seeläbi ka liikmesriikide valitsuste ja Euroopa Liidu institutsioonide poole, et parandada tasustamata hooldajate rahalist kindlustatust.

Üleskutse liikmesriikide valitsustele ja Euroopa Liidu institutsioonidele:

1. Tunnistada tasustamata hooldajate hoolduskoormuse ja neile pandud kohustuste kasvu kogu Euroopa Liidus. Omastehooldus on nii riiklikult kui ka üleeuroopaliselt tähtis teema, mille raames tuleb mõista omastehooldusega kaasnevat ebavõrdsust ja selle mõjul rahalisse ja sotsiaalsesse isolatsiooni ning vaesusesse sattumist.
2. Mõista, et hooldamine on kulu ja suurendab rahalist koormust.
3. Tunnistada, et on vaja uut sotsiaalset kokkulepet – fookuse kandumine hooldajate tunnustamiselt nende õigustele, et kindlustada tasustamata hooldajate võrdse partneri staatus hoolekandesüsteemis ja kaitsta nende majanduslikku ja sotsiaalset heaolu ning tervist.
4. Käsitleda omastehoolduse küsimusi Euroopa Hooldajate Strateegias ja teistes Euroopa Liidu töövaldkondades, suunata fookus vaesusvastastele meetmetele.
5. Seada eesmärgiks Euroopa 2020, kus igal liikmesriigil on oma omastehoolduse strateegia, mis üheselt käsitleb hooldamise ja vaesuse valukohti.
6. Uurida intensiivsemalt hooldamise mõju majanduslikule heaolule.
7. Töötada koos liikmesriikidega „omastehooldaja palga“ või „hooldustoetuse“ sisseseadmise suunas ja lahutada see tööhõivega seotud toetustest – tunnistada, et tasustamata hooldus on töö, mis takistab inimestel aktiivselt osaleda avatud tööjõuturul.
8. Arutleda riikliku miinimumsissetuleku regulatsiooni üle, et see oleks aluseks hooldaja toetuse arvutamisel; see tõstaks hooldajad välja vaesuslõksust.
9. Nimetada 17. oktoober(Rahvusvaheline vaesuse likvideerimise päev) Hooldaja vaesusvastase aktsiooni päevaks kogu Euroopas ja julgustada tegevuste programmi loomist ja ürituste korraldamist, mis aitavad teadvustada hooldamisega kaasnevat vaesusriski kogu Euroopas.