Uudised

Omastehooldajadki vajavad tuge

06.03.2015

MTÜ Eesti Omastehooldus eestvedajad tutvustasid 11. veebruaril Tabasalu Eakate Päevakeskuses organisatsiooni tegevust ja rääkisid omastehoolduse positsioonist Eesti ühiskonnas.

MTÜ Eesti Omastehoolduse juhatuse liikmete Helle Lepiku ja Ivar Paimre kogemuste põhjal suhtutakse Eestis lähedaste eest hoolitsemisse kui elu loomulikku osasse: lapsed muretsevad oma eakate vanemate käekäigu pärast ning abistavad jõudumööda majapidamisetöödes. Kui hoolitsusest saab aga igapäevane vajadus, on see  juba omastehoole. Puudega lapse vanemad, abikaasad, oma eaka ema-isa eest hoolt kandvad lapsed – kõik nad on omastehooldajad.

 

Tugisüsteem hooldajatele

MTÜ Eesti Omastehooldus on loodud Eesti omastehooldajate koondamiseks ja toetamiseks kogemuste vahetamise ning koolituste kaudu, pakkudes neile samas võimalust puhata kodusest rutiinist. Teisalt töötab MTÜ selle nimel, et parandada omastehooldajate positsiooni ja tugisüsteemi seadusandlikul tasandil. Oma venda hooldava Ivar Paimre sõnul seab Eestis kehtiv Perekonnaseadus inimestele kohustuse oma lähedaste eest hoolt kanda, tagamata samas hooldajate endi heaolu ja sotsiaalseid garantiisid. „Hooldustöö on kulukas ja nõuab sageli täielikku pühendumist,“ nentis Paimre, viidates siit tulenevale kitsaskohale: „Kui lähedase hooldamise tõttu peab loobuma tööst, kaovad ära ka hooldajale kehtivad sotsiaalsed garantiid.“ MTÜ tegevuse abil soovitakse jõuda olukorrani, kus hooldaja ei muutuks ise abivajajaks ja tema tööd hinnataks vääriliselt.

 

Hooldus kui valik

Tänaseks on MTÜ arengukava kaudu defineeritud omastehooldusega seotud mõisted, mis Eesti õiguskeeles veel täiesti puudusid. Töö kaudu Euroopa parlamendis püüab MTÜ jõuda Eesti seadusandluseni, kus määratletaks omastehoolduse põhimõtted. Helle Lepiku hinnangul on hooldus töö, mida tuleb sarnaselt teiste töödega tasustada. „Oma lähedaste eest hoolitsemine peaks olema valik, mitte seadusest tulenev kohustus. Valides omastehoolduse tee, kaasnevad sellega kohustused ja peab kaasas käima ka tasu,“ rääkis Lepik nende visioonist. „Hooldamine tuleb armastusest, kuid on oma olemuselt teenus, mida tuleb väärtustada,“ oli Lepik arvamusel.

MTÜ Eesti Omastehooldus tegutseb aastast 2011 ning sellel on praegu liikmeid saja ringis. Omastehooldajate tugirühmad tegutsevad üle Eesti, nendes pakutakse koolitust ja nõustamist. MTÜ on välja töötamas ka omastehooldajate asendusteenust.

 

Autor: Aule Sagen; Allikas: Harku Valla Teataja Kolmapäev, 25. veebruar 2015, Lk. 4

Allikas: 
http://www.harku.ee/documents/2846103/6133615/HVT_25.02_veebiversioon.pdf/fbb01b87-5742-4105-9b47-b2b130d3d63f

Euroopa Parlamendi omastehooldajate huvigrupi kohtumine – omastehooldajate sotsiaalne tõrjutus.

25.02.2015

Omastehooldajate huvigrupp, mille tegevust koordineerib EuroCarers, kohtus 4. veebruaril Brüsselis, et arutleda, kuidas Euroopa Liit saaks toetada tegevusi omastehooldajate sotsiaalseks kaasamiseks.

Alates 2009. aastast on vaesuses elavate ja sotsiaalselt tõrjutud inimeste arv Euroopa Liidus suurenenud 10 miljoni võrra.  Kokku elab vaesuses üle 124 miljoni inimese, see on iga neljas meist.Tasustamata  omastehooldajad on disproportsionaalselt vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest mõjutatud. Puue või erivajadus, hooldamise tõttu vähenenud tööhõive mõju, kallinevad majapidamiskulud ja diskrimineeriv või koguni puuduv sotsiaalkindlustuskaitse tasustamata hooldajatele on faktorid, mis viivad rahalise ja sotsiaalse vaesuse tsükli kiirenemiseni. Samal ajal kui majanduspoliitika vähendab avalike teenuste pakkumist mitmetes Euroopa riikides, suurendavad demograafilised väljakutsed vajadust omastehooldajate järele. Selliste trendide mõjud sunnivad tasustamata hooldajaid üha sügavamasse ja kurjakuulutavamasse vasesustsüklisse.

Omastehooldajate huvigrupi kohtumine andis võimaluse tutvuda Šotimaa näitega. Samas on võimalik hooldamise rahalist negatiivset mõju tõenduspõhiselt vaadelda enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kontekst, mille raames Euroopa Liidu töö toimub, sisaldab endas EL2020 strateegiat, Sotsiaalvaldkonna avatud koordineerimismeetodit, Sotsiaalset investeerimispaketti ja Struktuurifonde. Hooldaja puhkuse direktiivi ettepanek ja pikaajalise hoolduse/hooldajate raport sisaldavad potentiaali, mida toetasid nii parlamendisaadikud kui ka osalejad.

Kohtumise lõppsõnad toonitasid vajadust uurida hooldajate sotsiaalset tõrjutust ennetavaid meetmeid, võttes arvesse kolme põhitrendi – suurenev hooldusvajadus, vähenev hooldusteenuste pakkumine ja piiratud eelarve. Need on tingimused, mida arvestades tuleb edasi liikuda ja edeneda. 

1. Omastehooldajate huvigrupi kohtumise kokkuvõte (inglise)

2. Šotimaa hooldajate koalitsioon, Claire Cairns – „Hooldajad ja sotsiaalne tõrjutus“ (inglise)

3. Euroopa Komisjoni Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, Ralf Jacob, Sven Matzke – „Hooldajad vaesuse ja sotsiaalse kaasamise algatuste valguses Euroopa Liidus“ (inglise)

Allikas: 
http://eurocarers.org/news.php?id=74

Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023

06.02.2015

Vabariigi Valitsus kinnitas 2014. aasta 11. juulil heaks otsuse koostada „Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023“ , mille eesmärgiks on tagada terviklik strateegiline lähenemine inimeste iseseisva toimetuleku parendamiseks ja võrdsete võimaluste tagamiseks ühiskonnaelus osalemiseks sotsiaalkindlustuse, hoolekande, vaesuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkondade arendamise kaudu.

Arengukava üldeesmärgid:

Naised ja mehed tulevad iseseisvalt toime, neil on võrdsed võimalused, kohustused, õigused ja vastutus osaleda ühiskonnaelus ning tööturul. Juhul, kui iseseisev toimetulek on piiratud, pakutakse kõigi vajalike osapoolte koostöös inimväärikust tagavat abi.

  • Sotsiaalkindlustusskeemid on aktiveerivad, jätkusuutlikud, ajakohased ja vaesust ennetavad;
  • Sotsiaaltoetuste ja teenuste süsteem on omavahel paremini integreeritud;
  • Hoolekandesüsteem on jätkusuutlik ning pakutav on kvaliteetne, vajadustele vastav ja kättesaadav;
  • Naistele ja meestele on kõigis ühiskonnaelu valdkondades tagatud võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus;
  • Ühiskond on salliv ja väärtustab võrdset kohtlemist.

Arengukava annab panuse läbi tervikliku lähenemise sotsiaalsektoris. Selleks, et lahenduste leidmisel oleks laiahaardeline kaasatus, korraldatakse Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas piirkondlikud aruteluseminarid. 4. veebruaril toimunud heaolu arengukava seminari videomaterjali saab vaadata SIIT.

  • Arengukava aluseks oleva hetkeolukorra ülevaate leiab SIIT.
  • Arengukava avaliku arutelupäev Tartus 19. veebruaril 2015. Päevakava (registreerumine kuni 15.02. 2015)
  • Arengukava avaliku arutelupäev Viljandis 25. veebruaril 2015.  Päevakava (registreerumine kuni 20.02.2015)

 

MTÜ Eesti Omastehooldus on arengukava juhtkomitee liige!

 

Allikas: 
http://www.sm.ee/et/sotsiaalse-turvalisuse-kaasatuse-ja-vordsete-voimaluste-arengukava-2016-2023

Lehed