Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

EOH uudised

Minister Kütt: tulemuslik koostöö algab üksteise mõistmisest

18.11.2014

Täna allkirjastati sotsiaalministeeriumis puude või tervisekahjustusega inimeste sotsiaalse kaitse tagamise ja koostöö lepe. Hea tahte lepe sisaldab endas osapoolte kokkuleppeid ühisteks tegevusteks iga inimese paremaks kaasamiseks ühiskonda. Allkirjastamisel rõhutasid osapooled üksmeelselt, et leppe koostamise protsess on hea näide kaasamise hea tava järgimisest ja nii võiks koostöö ka jätkuda.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt pidas tähtsaks rõhutada, et hea tahte lepe on ajas muutuv ja arenev. „Koostöö on olnud tulemuslik, sest kõik osapooled on leppe koostamisse aktiivselt panustanud. Protsessi käigus on üksteiselt õpitud ning erinevaid probleeme ja muresid paremini mõistetud,“ tõdes Kütt. Ministeeriumi ja sotsiaalpartnerite vahel oli küll kohati pingeline, aga see-eest sisukas koostöö. Kohtumiste ja arutelude käigus edastati ministeeriumile 95 muudatusettepanekut, millest valdav enamus võeti leppes ka arvesse. Näiteks saab täiendusi omastehooldajaid puudutav seadusandlik regulatsioon, mis lähtub nende tegelikest vajadustest. Samuti kehtestatakse ka riigi ja kohalike omavalitsuste poolt osutatavate sotsiaalteenuste miinimumstandardid.

Täna toimus leppe pidulik allkirjastamine, millest võttis osa 12 organisatsiooni. Partnerid, kes soovivad oma liikmetele ja huvigruppidele lepet täpsemalt selgitada, saavad oma allkirja anda hiljem. Praegu toimub ministeeriumi järgmise aasta tööplaanide koostamine, kuhu saab sisse arvestada ka leppes ettenähtud tegevusi.

EOH kommentaar: "Seni on omaste hooldajad ligi lähedaselt ummistanud infokanaleid emotsionaalsete sõnadega. Nüüd on omastehooldajad sõlmitud leppe alusel sotsiaalse kaitse subjekt ja on õigustatud ootus uuteks riiklikeks arenguteks omastehoolduse küsimustes, võttes arvesse sihtgrupi reaalsed vajadused ja huvid."

Allikas: 
http://sm.ee/et/uudised/minister-kutt-tulemuslik-koostoo-algab-uksteise-moistmisest

Klaastaara sobib ka majaehituseks

17.09.2014

Olgu see pudel kandiline või ümar, sileda või nõgusa põhjaga, saledam või matsakam – koht Laimetsa küla pudelmaja seinas on tsementkindel.

Kui jõuame Imavere valda Laimetsa külla Tõnissonide juurde, kumab õhtupäike läbi värvilise pudeliklaasi – erinevates toonides sinine, kollane, valge, pruun, heledam ja tumedam roheline.

Sellesse metsaäärsesse tallu on suvekuudel asja olnud nii välismaa vabatahtlikel kui ka ümberkaudsetel noortel. Põhjuseks just seesama pudelitest maja. «Sellest peaks tulema mängumaja,» ütleb idee autor Triin Tõnisson. Igapäevaelus Imavere valla maanõunik ja Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži keskkonnatehnika viienda kursuse tudeng Triin on spetsialiseerunud materjalide taaskasutusele ja ettevõtte juhtimisele.

Pudelitest maja on tema ülikooli lõputöö, mis  peaks päris valmis saama kevadeks. Suurem osa töid peab ühele poole jõudma siiski varem: Triinu soovide järgi juba enne lume ja külma tulekut.

Et ehitada on võimalik vaid õhtuti või nädalavahetustel, on Triinule huviliste abikäed igati oodatud. Seda enam, et Eesti teadusagentuuri rahastatud projekt näeb ette tutvustada meetodit võimalikult paljudele. «Kui suurema seltskonnaga teha, siis üle nelja rea ei saa korraga laduda, peab ootama, kui segu kivistub, muidu võib sein ära vajuda,» täpsustab ta.

Pudelmaja ehituse mõte pärineb Triinul internetist, kus ta nägi, kuidas lõunamaades täideti plastikpudelid liiva ja mudaga ning nendest valmisid elamud. Eestis olnuks plastpudeleid nõutavas koguses koguda raske. «Uurisin edasi ja selgus, et ka klaastaarast on maju ehitatud,» lausub ta. Seitsmeruutmeetrise maja seintele kulub Triinu arvestust mööda umbes 2600 pudelit. «Väikse varuga olen arvestanud, et 3000,» lisab ta. Pudeleid on Triinul kahe maja jagu ehk 6000. Mis üle jääb, selle lubab ta viia Väätsa prügilasse.

Põhiosa pudeleist on pärit Tartust Pierre`i kohvikust. «Viisin neile kastid ja käisin pudelitel järel,» ütleb Triin. Kuigi tema teada on enamik veini- ja vahuveinipudelid, eristab silm ka teiste, oluliselt kangemate ja väga kallite jookide taarat. «Minuni jõuab pudel, mitte selle sisu,» märgib Triin segu pudelite vahele sättides ja järjekordset pudelit segusse surudes.

Põhjus, miks on pudelisuud pandud  maja sissepoole, on füüsikaline: teisipidi asetades hakkaksid pudelid tuulega vilistama ja vihmaga koguksid vett, mis tähendab, et talvel on  neil oht lõhki külmuda.

Triin tunnistab, et pärast maja valmimispidustusi kavatseb ta värvilised seinad nii seest kui ka väljast katta savi­krohviga. «Sees saab pudelisuude ümber punuda nööri ja sinna peaks krohv päris hästi jääma,» sõnab ta.

Pandipakendiks sobimatutest pudelitest mängumaja hakkab katma rehvidest katus. «Rehvidest lõigatud ribad paigaldame nii nagu kunagi pandi laastukatust,» selgitab ta.

Mängumaja põrandagi lubab Triin teha loodussõbralikust materjalist – puidust. Avamispidustused, mil pudelite värviilu näeb täies hiilguses, on Triin kavandanud 2015. aasta kevadesse.

Pudelimaja ehitusel kaasa lüüa soovijatel palub Triin endaga ühendust võtta numbril 5630 4177. Lisaks videolugu TV3 Seitsmesed Uudised!

 
Artikkel ilmus 13. septembril 2014 ajalehes Järva Teataja, autor Birgit Itse.
Allikas: 
http://www.jt.ee/2918409/klaastaara-sobib-ka-majaehituseks

FüsTeg OÜ

25.11.2013

FüsTeg OÜ on füsio- ja tegevusteraapia ettevõte, mis pakub insuldihaigetele taastusravivõimalust neile sobivalt mugavas ja privaatses keskkonnas - nende endi kodus.

Igal aastal haigestub Eestis insulti ligi 5000 inimest. 60%-l insuldi üle elanutest jäävad kerged või rasked kahjustused, mis muudab selle üheks peamiseks puude põhjustajaks Eestis. Insuldi taastusravi algab enamasti juba esimesel päeval haiglas insuldihaige seisundi stabiliseerumisel, aga nagu iga inimene on erinev, on erinev ka nende taastumine haigusest. Mõni haige võib haiglaseinte vahelt omal jalal lahkuda, kuid teine vajab taastumiseks tunduvalt pikemat aega.

Insuldist taastumine võib võtta aastaid ning seetõttu on oluline jätkata taastusraviga kodus. Siin võivad appi tulla füsio-ja tegevusterapeut, sest kui haiglapalatis või teraapiasaalis justkui õnnestus end voodis pöörata, istumisasendist ratastooli liikuda või rulaatori najal kõndida, siis kodus on voodi selleks liiga pehme, vaip liiga paks, lävepakud liiga kõrged või ei ole hästi meeles, mis järjekorras harjutusi tegema pidi.

Füsioterapeut tegeleb insuldihaige taastusravis tema motoorika ehk liikumisega. Ta  õpetab uuesti voodis pöörama, ühest asendist teise liikuma, istuma, seisma või kõndima, aitab saavutada paremat tasakaalu ja koordinatsiooni ning seda kõike läbi lihaste jõudluse suurendamise, liigeste liikuvuse parandamise, õigete liigutusmustrite õpetamise ja palju muud.

Tegevusterapeut abistab aga insuldihaiget otseselt tegevustes, õpetades tehnikaid riietumiseks, tualetis käimiseks, söömiseks ja kõigeks muuks, mis haigele ja tema lähedastele tähtis. Samuti on tegevusterapeudil vajalikud teadmised kodukeskkonna hindamiseks ja kohandamiseks, mis aitab haigel kodutingimustes paremini hakkama saada.

FüsTeg-i füsioterapeut ja tegevusterapeut juhendavad ja nõustavad nii insuldihaiget kui ka tema lähedasi kodu pakutavaid võimalusi enda tarbeks ära kasutama. Me jätkame intensiivset tööd haige taastumiseks tehes seda ühtse meeskonnana, kuhu kuuluvad insuldihaige, tema lähedased ning meie füsio-ja tegevusterapeut.

Meie usume, et koostöö kodus viib paremate tulemusteni!

Füsioterapeut Maarja-Liis Kütt ja tegevusterapeut Sandre Elland

58 - 193 - 489
www.fysteg.ee

info@fysteg.ee

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 4
  • 5
  • 6
  • 7
  • 8
  • 9
  • 10
  • 11
  • 12
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu