EOH uudised

Hoolduskoormuse rakkerühm

04.04.2016

Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm loodi Vabariigi Valitsuse otsusega 3. detsembril 2015.

Rakkerühma ülesanne on kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid  ning töötada välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused. Rakkerühma loomine on ette nähtud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015-2019 ning rakkerühma ülesannete täitmise tähtaeg on 2017. aasta november.

Rakkerühma tööd koordineerib Riigikantselei.

Rakkerühma ülesanded:

  • Kaardistada probleemid sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumises ja hooldusvajaduse ennetamisel, mis viivad ülemäärase hoolduskoormuse tekkele. Probleemid kaardistatakse erinevate sihtgruppide lõikes (puudega täisealised, puudega lapsed (sh lapsed, kes täisealiseks saanuna on jäänud pereliikme hoole alla), vanemaealised) võttes arvesse kohalike omavalitsuste erinevusi ja planeeritavat haldusreformi, teenuste kättesaadavust ja rahastust, hinnates valdkondade vahelist koostööd ja teenuste integreeritust;
  • Töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad pakkuda toetuste ja teenuste koosmõjus kvaliteetseid ning inimeste vajadustest lähtuvaid hoolduskoormust ennetavaid ja vähendavaid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid;
  • Töötada välja poliitikasuunised ja lahendused tagamaks hoolduskoormust ennetavate ja vähendavate teenuste olemasolu, kättesaadavus ja kvaliteet nii riiklikult kui kõikides omavalitsustes vastavalt nõudlusele ja vajadusele.

Rakkerühma liikmed:

  • Sotsiaalministeerium
  • Rahandusministeerium
  • Haridus- ja Teadusministeerium
  • Riigikantselei
  • Eesti Haigekassa
  • Sotsiaalkindlustusamet
  • MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda
  • MTÜ Eesti Omastehooldus
  • MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda
  • Eesti Linnade Liit
  • Eesti Maaomavalitsuste Liit
  • Tartu Linnavalitsus
  • Teenusmajanduse Koda
  • MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik
  • Eesti Õdede Liit
  • Eesti Perearstide Selts 
  • Reeli Sirotkina

Lisamaterjalidega tutvumiseks külastage Riigikantselei lehekülge!

Allikas: 
https://riigikantselei.ee/et/hoolduskoormus

Omastehooldaja vaeva tasumist alustab omastehooldaja

28.08.2015

Kes tasub omastehooldaja vaeva? – Arvamusfestival, Paide Vallimäe Heaoluala, 15. august 2015

Ivar Paimre – MTÜ Eesti Omastehooldus, Tõnis Vaik – Sotsiaalministeerium, Uku Torjus – Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Vaeva kolm tahku:

1. Seadusjärgne kohustus muutub koormuseks – puudub valik

  • Perekonnaseaduse muutmine ei ole hetkel esiplaanil
  • Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu toob kaasa teenuste miinimumpaketi

2. Tasustamata töö – kui on töö ilmingud, miks omastehooldus töö ei ole

  • Kohalikud omavalitsused võivad omastehooldajat toetada – see eeldaks diferentseeritud hoolduskoormuse ja hooldusvajaduse hindamist
  • Sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise toetus, mida saab iga kohalik omavalitsus riigieelarve tasandus- ja toetusfondist – võimalus toetada omastehooldajaid

3. Alternatiivid – puuduvad teenused

  • Teenuste olemasolu ja kättesaadavus ebaühtlane
  • Teenuste ja toetuste vajadus tuleb ilmsiks ennekõike omastehooldaja ametliku avalduse teel – enda nähtavaks tegemine, abivajaduse teadvustamine kohalikule omavalitsusele

Omastehooldaja vaeva tasumine saab alata nii omastehooldajate kui ka esindusorganisatsioonide järjepideva teavitustöö tulemusena. Selle sihiks peavad olema nii kohalikud omavalitsused kui ka rahvasaadikud Riigikogus.

Omastehooldus on töö!

10.08.2015

Viimane tõenduspõhine riikliku tasemega uuring, mis pühendab ka omastehooldajatele põgusa pilgu, pärineb aastast 2009. Mälu värskendamiseks väljavõtteid „Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringust“, mille leiud 6 aastat tagasi ei ole tänaseni erilise tähelepanu all olnud. Seejuures on kasulik meelde tuletada küsimus - „Kes tasub omastehooldaja vaeva?“ ja jagada oma arvamust juba sellel laupäeval, 15. augustil, Paide Vallimäe Heaolualal.

Häid mõtteid, arvamusi ja soovitusi kuulavad erilise innuga just pildil toodud T-särki kandvad festivallased!

  • Pereliikmena käsitletakse uuringus puudega inimesega samas eluruumis elavat leibkonnaliiget. Peamiseks abistajaks või hooldajaks (edaspidi hooldajaks) loetakse seda pereliiget, kes puudega inimese abistamisele või hooldamisele kõige rohkem aega või raha panustab. Hooldajate üldkogumi suuruseks on hinnanguliselt 72 142 inimest.
  • Enamasti on hooldajate leibkond kaheliikmeline (65%), s.t leibkonda kuuluvadki ainult hooldaja ja hooldatav ise. Üle poole (59%) peamistest hooldajatest ongi oma puudega pereliikme ainukeseks hooldajaks.
  • Peaaegu 60% hooldajatest osutab puudega inimesele abi iga päev vähemalt kolm tundi ehk enam kui 20 tundi nädalas. Suurema hoolduskoormusega on sagedamini pensioniealised ning mittehõivatud tööealised hooldajad.
  • 18% õppivatest või töötavatest 16-64-aastastest hooldajatest on pidanud puudega pereliikme abistamiseks või hooldamiseks viimase aasta jooksul vähendama koormust või loobuma õppimisest-töötamisest.
  • Puudega inimese hooldamise tõttu on jäänud 69% hooldajatel ka vähem vaba aega oma meelepäraste tegevustega tegelemisele. Eriti vähe on hooldajatel jäänud aega iseendale ning aktiivsele suhtlemisele väljaspool perekonda. Kõige vähem vaba aega on naistel, suurema hoolduskoormusega ja sügava puudega inimeste eest hooldajatel.
  • Veidi enam kui kolmandik (37%) hooldajatest vajab enda hinnangul hooldamisel lisaabi, 11% olulisel määral. Täiendavat abi vajavad eelkõige suure hoolduskoormusega ning sügava puudega inimeste hooldajad.
  • Kõige enam vajatakse transporditeenuseid, rahalist toetust ning teenuseid, mis aitaksid hoolduskoormust jagada ja vähendada: tugiisiku, isikliku abistaja, koduabilise ja põetaja, aga ka ööpäevase hoiu või päevakeskuse teenuseid. Lisaks tunnevad hooldajad vajadust rehabilitatsiooni-, tervishoiu- ja nõustamisteenuste järele.

Lehed