Äsja esitatud maailmapanga raport soovitas Eestil omaste hooldamise üle vaadata. Majandusteadlase Aparnaa Somanathani esitletud uuringu järgi on Eesti probleem selles, et elanikkond vananeb kiiresti, aga mitte nii tervena kui mujal Euroopas.

«Põhiline mure Eesti osas on omastehooldajate koormuse vähendamine. Väga palju hooldamistööd teevad nimelt ära näiteks vanuri lähikondsed, kes seetõttu töölt peavad eemale jääma. Kuna valitsus tundis sellepärast muret, tellitigi raport maailmapangalt,» seletas panga vanemteadur Somanathan.

Samuti tõi raport välja omastehooldaja probleemid ning et tagada tuleb nende sotsiaalne staatus ja parandada garantiisid.

Eestis jääb omaste kanda ebaproportsionaalselt suur osa hooldusest

Praegu on Eesti sisemajanduse kogutoodangust pikaajalisse hooldusesse panustatud 0,5 protsendiga rivi tagaosas, enim panustab Holland 4,3 protsendiga, OECD maade keskmine on 1,8 protsenti. Kreeka ja Slovakkia vastavad näitajad on 2013. aasta andmetel nullilähedased.

Eestis on pikaajaline hooldus kas siis vanurite või puudega inimeste eest suuresti perekonna õlul ja riiklik rahastus on viimastel aastatel langenud. Somanathani kinnitusel jääb lähedaste kanda ebaproportsionaalselt suur osa, lisaks kannatavad omastehooldajad peale tööturult eemalejäämise  ka tervise- ja psühhosotsiaalsete probleemide tõttu.

Kui Eesti sooviks ideaalset pikaajalise hoolduse stsenaariumi, läheks see Maailmapanga hinnangul 2030. aastaks maksma 3,5–4 protsenti SKTst.

Kriitilised küsimused, mis vajavad esmalt lahendamist

Maailmapanga analüüs ja diskussioon, kuidas vananevas ühiskonnas tervishoiu sotsiaalteenuseid arendada, on haigekassa juhi Tanel Rossi sõnul väga oluline. Põhiliselt tuleks tema sõnul tegutseda kolmes liinis:

1. Võimalikult inimesekeskne lähenemine, kasutada rohkem tervisekeskusi ja teha rohkem koostööd osapoolte vahel.
2. Raha sotsiaalteenustesse peab rohkem tulema kas maksude, ühiskondliku teenuse osutamise või erateenuse ja inimeste enda panuse arvelt.
3. Kirjeldada teenuseid paremini. Kui ravikindlustuse poolel on need suhteliselt hästi tehtud, siis sotsiaalpoolel on olukord teistsugune ning vajab standardiseerimist ja koordineerimist.

«Need on kriitilised küsimused, kuid vajavad kõigepealt lahendamist,» sõnas haigekassa juht.

Lähedaste hooldamise tõttu on tööturult eemal 17 000 inimest

Sotsiaalministeerium kinnitas oma pressiteates, et pikaajalise hoolduskohustuse tõttu on takistatud paljude inimeste osalemine tööturul ja ühiskondlikus elus.

Pereliikmete hooldamise tõttu on sotsiaalministeeriumi andmetel mitteaktiivseid 15–74-aastaseid inimesi üle 17 000.

Kohalikud omavalitsused said 2016. aastal taotleda toetust omastehooldajate tugiteenuste, näiteks koduteenuse või tugiisikuteenuse, arendamiseks. Selleks oli Euroopa Sotsiaalfondist projektidele ette nähtud 5,3 miljonit eurot.