Pikaajalise hoolduse korraldus vajab senisest suuremat tähelepanu, et tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga abi, leidis riigikantselei juures tegutsenud hoolduskoormuse rakkerühm. Juba tulevast aastast rahastab riik uusi teenuseid ja alustab hoolduse koordinatsiooni katseprojektiga, samuti koondatakse pikaajalise hoolduse süsteemi investeeringute ettepanekud 2019. aastal riigi eelarvesse.

Valitsus sai täna(21. detsember 2017) ülevaate riigikantselei juures 2015. aasta detsembrist tegutsenud hoolduskoormuse rakkerühma tööst, mille ülesanne oli kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid ning pakkuda välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on juba tänavu astutud suur samm edasi, kui valitsus kiitis heaks hoolduskoormuse vähendamise esmased abinõud. „Pikaajalise hoolduse süsteem peab toetama hooldusvajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut, eelistatult kodus ja kogukonnas ning vaid äärmisel vajadusel asutusepõhiselt. Pereliikmete suur roll oma lähedaste eest hoolitsemisel väärib tunnustust, kuid nende hoolduskoormuse leevendamine on prioriteet. Siinkohal on eriti oluline, et hiljuti ühinenud kohalikud omavalitsused pööraksid erilist tähelepanu oma piirkonna inimeste vajadustele ning toetaksid suureneva tulubaasi ja võimekuse toel neid, kelle hool lähedaste eest ei võimalda olla aktiivne tööturul või ühiskonnas laiemalt,“ ütles minister Iva. „Rakkerühma töö tulemus annab kinnituse, et juba alustatud abinõudega tuleb edasi liikuda, tugevdades inimesekeskset lähenemist, tervise- ja sotsiaalsektori koostööd ning suurendades teenuste mahtusid. Olen kindel, et esimesi tulemusi näeme juba 2018. aastal, kui riik hakkab rahastama näiteks päeva- ja nädalahoiu teenust raske- ja sügava intellektihäirega täiskasvanutele.“

Rakkerühma juhi Anniki Lai sõnul on pereliikmete koormus praegu suur nii lähedaste hooldamisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel, mis toob kaasa perekondade vaesusriski ja eemale jäämise aktiivsest eneseteostusest. „Praegune pikaajalise hoolduse korraldamise ning teenuste osutamise ja rahastamise mudel ei arvesta eakate ning keeruka hooldusvajadusega inimeste arvu suurenemisega. Eriti suurt tähelepanu vajab omavalitsuste võimekuse tõstmine, sest hooldusteenuste kättesaadavus ja hooldajatoetuse määr omavalitsuste lõikes väga erinevad, mis toob kaasa samasuguse abivajadusega inimeste ebavõrdse kohtlemise,“ ütles Anniki Lai.  

Valitsus otsustas tänasel arutelul, et sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium võtavad edaspidi eraldi tähelepanu alla kohaliku omavalitsuse üksuste finantskoormuse eripärad, mis tulenevad elanikkonna vananemisest ja erivajadustega inimeste vajadustest. Rahandusministeerium arvestab analüüsi tulemusi kohaliku omavalitsuse üksustele vahendite jaotamisel ning sotsiaalministeeriumil  tuleb esitada 2019. aastal valitsusele eelarvetaotlus pikaajalise hoolduse reformi elluviimiseks.

Juba uue aasta algusest on raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel võimalus saada päeva- ja nädalahoiu teenust ning alguse saavad ka dementsuse kompetentsikeskuse ja hoolduse koordineerimise projektid. Valitsus otsustas tänavu septembris toetada sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ettepanekuid hoolduskoormuse vähendamise toetamiseks aastatel 2018–2021: päeva- ja nädalahoiu loomist,  dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist, esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimist ning sügava puudega inimese töötavale pereliikmele täiendava puhkuse võimaldamist.

Hoolduskoormuse rakkerühma veebileht.      

Rakkerühma lõpparuanne (pdf)

TAUST:

• Pereliikmetel on suur koormus nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. Umbes 30 000 naisel ja 17 000 mehel on hoolduskohustus ning seetõttu on tööturult eemal ligikaudu 8000 inimest ja 5000 töötab osaajaga. 
• Inimeste omaosalus on kasvanud ja piirab teenuste kasutamist. Näiteks üldhoolduse omaosalus oli 2016. aastal 76%. Kodus vanemaealiste inimeste iseseisvat elamist toetavate teenuste osakaal võrreldes institutsionaalse hooldusega on vähenenud, samas kui psüühilise erivajadusega inimestele osutatavate kogukondlike teenuste maht on kasvanud.
• Avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele on madalad, sh 90% pikaajalise hoolduse kuludest tehakse institutsionaalsele hooldusele, kodu- ja kogukonnateenuste ehk inimeste iseseisvat elamist toetavate kulutuste osakaal on pigem madal.
• Kaks aastat tegutsenud hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma kuulusid ministeeriumite, omastehooldajate, teadlaste, omavalitsuste, vabakonna ja tervishoiutöötajate esindajaid.
• Valitsus andis rakkerühmade moodustamise ülesande riigikantseleile 2011. aastal. Varem on riigikantselei juures tegutsenud inimeste oskuste ja tööturu muutuste ühitamise rakkerühm, vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm ning e-tervise riikliku strateegia koostamise rakkerühm. 2015. aasta detsembris loodi riigikantselei juurde elanikkonnakaitse rakkerühm ja hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm ning 2016. aastal avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm ning teaduse rahastamise ja korraldamise rakkerühm.