Vivika Kendra on üks hinnanguliselt sajast puudega lapse vanemast, kes oma lapse abivahendi taotlusele aasta alguses eitava vastuse sai.

Pere proovis rentida ka sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitatavat istet, aga paraku ei pääsenud laps sellega liikuma ei kodus ega lasteaias, samuti ei mahtunud iste autosse.

Appi tulid vabatahtlikud ja lastefond, kelle toel sai 2,5-aastasle tüdrukule ostetud

Vivika Kendra tunnistab, et pärast poole aasta pikkust asjaajamist saadud eitav vastus tegi väga kurvaks, sest ratastoolist ilmajäämine tähendanuks seda, et laps ei saa käia lasteaias.

"Tugiisik tõstab, mina tõstan, tassin ise last, aga varsti ei jaksa lihtsalt. Sellest oli ka see ratastoolisoov, et ta saaks lasteaias käia ja ka kodus liikuda ja osaleda igapäevaelus," selgitas väikelapse ema.

Vivika esitas eitava vastuse peale ka vaide, kuid sedagi ei rahuldatud. Tänasel sotsiaalkomisjoni istungil oli vaide esitamise keerukus ka üks arututlusteemadest.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul räägiti võimalusest luua sotsiaalkindlustusametis sarnane võimalus puuetega inimeste kojaga, kus jurist nõustab töövõime hindamise vaidlustajaid.

"Võimalik, et peaks sotsiaalkindlustusametis olema inimene, kes aitab lastevanematel neid vaideid esitada," tunnistas Kütt. "Need vaided peavad olema kindlasti põhjendatud, et nad leiaks positsiivse lahenduse."

Samuti arutati istungil võimalusi, kuidas abivahendite süsteemis sees raha kokku hoida.

"Kas on mõistlik riigi poolt abivahendeid rentida või siiski osta need välja, mis on kulutõhusam. Küsimus on, kuidas sellest potis, mis meil on, saada rohkem tükke, neid abivahendeid, mis meil vaja on," märkis sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm.

Veel saavutati kokkulepe, et kui hüvitatavate abivahendite ringi veel koomale tõmmatakse, siis saavad nii puuetega inimesed kui abivahendite firmad sellest pikemalt ette teada.