Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Puudega inimestel on kodu kohandamiseks võimalus taotleda toetust

20.01.2020

20. jaanuaril avaneb taotlusvoor, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.
 
„Igal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus ja saada ka kodust välja. Vahel piisab vaid väga pisikestest kohandustest, et tagada inimesele iseseisev toimetulek oma kodus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sel aastal on kõikidel omavalitsustel taaskord võimalus taotleda riigilt selleks vahendeid, et parandada oma inimeste toimetulekut. Kutsun kõiki üles seda võimalust kasutama.“ 

Täpsemat infot kodukohanduse taotlemise osas saab iga inimene uurida oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes korraldab oma inimeste jaoks eraldi taotluste korje. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOVi kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. 

Selle aasta taotlusvooru eelarve on kaks miljonit eurot ja omavalitsustel on võimalik Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada taotlusi 31. augustini.
 
Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne –ümberehitused. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist. 
 
Esimene taotlusvoor toimus 2018. aastal ning selles rahuldati 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,34 miljoni euro eest. Teine taotlusvoor toimus 2019. aastal. Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas siis 74 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 5,09 miljoni euro eest. 
 
„Ootame samavõrd aktiivset taotlemist ka kolmandas voorus,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen. „Seda toetab kindlasti ka taotlemise lihtsus omavalitsustele standardiseeritud ühikuhindade näol ja enam kui pooleaastane maksimaalne taotluse ettevalmistamise periood.“            
 
Varasematel aastatel on kokku toetatud enam kui 1700 puudega inimese eluruumi kohandamist. Enim on toetatud tualettruumi kohandamist, kaldtee rajamist, platvormtõstuki paigaldust ning välis- või siseukse kohandamist.

Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/puudega-inimestel-kodu-kohandamiseks-voimalus-taotleda-toetust

Haigekassa hakkab rahastama õendusteenust hooldekodudes

19.01.2020

Alates 2020. aastast rahastab haigekassa õendusteenust üldhooldekodudes. See annab hooldekodudele võimaluse pakkuda oma elanikele ühtsetel alustel kvaliteetset õendusabi kohapeal.

„Õendusteenus üldhooldekodudes parandab kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavust ja aitab tagada, et õe juhtimisel jälgitakse hooldekodu elanike tervist süsteemselt ning leitakse koostöös tervisemurele sobiv lahendus,“ rääkis haigekassa esmatasandi teenuste ekspert Made Bambus.

Õde hindab hooldekodu elanike terviseseisundit ning viib läbi vajalikke õendustoiminguid. Samuti aitab õde jälgida ja ellu viia arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani. Arsti määramisel võib õde teha patsiendile teatud raviprotseduure nagu näiteks valuravi, samuti anda ravimeid või teostada haavahooldust. Õde tegeleb ka nõustamise (sh hooldekodu personali ja lähedaste nõustamisega) ja ennetustööga. 

Õde tegeleb hooldekodus väikeste või mõõdukate tervisemuredega, mis on vastavuses õe pädevusega. Hooldusteenuse, ravimite ja abivahendite kulud on jätkuvalt inimese enda või tema lähedase kanda.

Rohkem infot teenuse kohta leiab siit.

Allikas: 
https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-hakkab-rahastama-oendusteenust-hooldekodudes

2020. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

08.01.2020

UUED JA PAREMAD TEENUSED 

  • Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab isikustatud nõu. Alates 2020. aastast on nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/1220.
  • Haigekassa hüvitab 19 uut ravimit. Haigekassa hüvitab sellest aastast 14 uut haiglaravimit ja 5 uut soodusravimit. Hüvitatavate ravimite hulka lisandusid mitmed ravimid, mis on mõeldud rinna-, pea-, kaela-, pankrease- ning hematoloogiliste kasvajate (erinevate lümfoomide ja leukeemia) raviks. Samuti täienes loetelu kolme uue kopsukasvaja ravimiga (pembrolizumab+pemetrekseed, atezolisumab, durvalumab), mida vajab hinnanguliselt 120 patsienti aastas. Uute ravimite hüvitamine laiendab patsientide valikuvõimalusi ja muudab ravimid taskukohasemaks sadadele inimestele. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-hakkab-1-jaanuarist-huvitam...
  • Haigekassa rahastab 117 uut meditsiiniseadet. Aasta algusest hakkas kehtima uus meditsiiniseadmete loetelu, kuhu lisandus 117 uut haigekassa rahastatavat seadet. Uue loeteluga laienes uneapnoe, astma, lümfitursete, venoosse puudulikkuse ja haavaravis kasutatavate meditsiiniseadmete valik, samuti on lisandunud loetellu uued stoomitooted, ortoosid ja diabeeditarvikud. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-hakkab-uuest-aastast-rahast...
  • Haigekassa rahastab mitmeid uusi teenuseid. Alates 2020. aastast rahastab haigekassa üldhooldekodudes eraldi teenusena ja senisest suuremas mahus õendusteenust. Samuti hakkab haigekassa rahastama hospiits- ehk elulõpuravi. Hospiitsravi hakatakse rahastama haiglavõrgu haiglates, kus on selleks olemas vastav meeskond ja tingimused. Hospiitsteenus on vajalik nendele inimestele, kelle haigusele ei ole enam tervendavat ravi, kuid kelle vaevusi on võimalik leevendada spetsiifilise meditsiinilise sekkumise abil.
  • Inimeste tervise kaitseks minnakse üle proviisorapteekide süsteemile. 1. aprillil jõuab pika üleminekuajaga lõpule apteegireform, mille käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Muudatuste eesmärk on suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Patsientide jaoks tähendab see paremat valikut taskukohasemate hindadega ravimeid ning jätkusuutlikumat ja kvaliteetsemat apteegiteenust. 2019. aasta lõpu seisuga on üle Eesti 215 proviisorite osalusega apteeki, millest 181 vastavad kõigile apteegireformi nõuetele. Nõuetele vastavate apteekide asukohad leiab Ravimiameti kaardilt: https://apteegid.ravimiamet.ee/
  • Hooldekodudele hakkas kehtima tegevusloa nõue. 1. jaanuarist kehtib üldhooldekodudele tegevusloa nõue, mille eesmärk on tagada inimestele kvaliteetsem üldhooldusteenus. Tegevusluba omavad hooldekodud peavad tagama, et nii hooldekodu keskkond kui seal töötavate inimeste pädevus vastaksid parimal moel teenuse saajate vajadustele. Tegevuslube väljastab sotsiaalkindlustusamet, kes on 3. jaanuari seisuga väljastanud tegevusloa 150 hooldekodule üle Eesti.
  • Laste heaolu tagamiseks täienesid nõuded turvakodu- ja asendushooldusteenusele. 1. jaanuarist jõustus turvakoduteenuse pakkujatele tegevusloa nõue ja teenust osutavatele inimestele kvalifikatsiooninõuded. Asendushooldusteenuse pakkumisel pere- ja asenduskodus on laste heaolu tagamiseks ühe pere maksimaalne suurus edaspidi kuus last.
  • Uuest aastast tekib lastekaitsetöötajatel kutse omandamise kohustus. Lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta möödumisel teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kutse andmisel hinnatakse taotleja erialaseid teadmisi ja kompetentse. Kõik enne 1. jaanuarit ametisse asunud lastekaitsetöötajad peavad kutse omandama hiljemalt 2022. aastaks.
  • Ohvriabi teenuste rahastamine suureneb. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenuste kättesaadavuse suurendamisse suunatakse tuleval aastal 100 000 eurot lisaraha. Kokku rahastab riik ohvriabi, vägivallaennetuse ja naiste tugikeskuste teenuseid aastas 2,5 miljoni euroga. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Ohvriabi nõustamine on soovi korral anonüümne. Ohvriabi kontaktid: http://www.palunabi.ee/ ja kriisitelefon 116006.

TOETUSED JA HÜVITISED

  • 2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,48 eurot. Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu. Samuti võib töötasu alammäära tõus kaasa tuua kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ja hüvitiste tõusu ning mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tootasu-alammaar-touseb-2020-aastal-584-le-...
  • Uuest aastast tõusid töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötutoetuse päevamäär on alates 2020. aastast 6,10 eurot (31 päevaga kalendrikuus 189,1 eurot). Töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär on 9 eurot. Minimaalne töötuskindlustushüvitis 2020. aastal 31 kalendripäeva eest on 279 eurot.
  • Erakorraline pensionitõus 1. aprillist. 1.aprillist tõusevad indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu koosmõjul vanaduspensionid 45 euro võrra ning selleks tõstetakse pärast pensionite indekseerimist baasosa erakorraliselt 7 euro võrra. Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi tõstmine mõjutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest, sh kõikide vanaduspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. https://www.sm.ee/et/uudised/jargmisel-aastal-touseb-vanaduspension-45-e...
  • Üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensioni määr tõuseb 582 eurole. Sellest väiksema pensioni korral makstakse inimesele üks kord aastas toetust, mille suurus on 115 eurot.
  • Isapuhkus pikeneb. Alates 1. juulist pikeneb 10-päevane isapuhkus 30-le päevale ning isa täiendavat hüvitist hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma otse lapsevanemale. https://www.sm.ee/et/uudised/isapuhkus-pikeneb-ja-huvitise-saamine-lihts...
  • Vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks. Alates 1. juulist tekib lapsevanematel võimalus kasutada vanemahüvitist sarnaselt lapsehoolduspuhkusega kas ühes osas või osade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Hüvitist makstakse ka edaspidi siiski 435 päeva eest sünnitushüvitist saanud emale ning 545 päeva eest sellele emale, kes enne lapse sündi ei töötanud ja sünnitushüvitist ei saanud. Hüvitis tuleb ära kasutada enne lapse kolmeaastaseks saamist. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-...
  • Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot. Puudega laste toetusteks on selle aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot ehk enam kui 9 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. Eestis elab ligi 13 000 puudega last. Lisainfo: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvast...

LISAKS SOTSIAALMINISTEERIUMI HALDUSALAS

  • 20. maist kaovad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele kuni aastani 2020. Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist. Erinevate tugevate maitsete lisamisega peidetakse tubaka ebameeldivat maitset ning ekslikult arvatakse, et maitsestatud sigaretid on vähem kahjulikud.
  • Uuel aastal avatakse ka Ida-Eestis lastemaja. Sotsiaalkindlustusameti lastemaja on mõeldud seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Kohapeal teevad lapse heaolu nimel koostööd lastekaitsetöötaja, psühholoog, arst, politseiametnik ja teised lastega töötavad spetsialistid. Tallinna ja Tartu lastemajades abistati 2018. aastal 245 last. Lastemaja avamiseks Ida-Eestis on 2020. aasta eelarves 120 000 eurot. Lisainfo lastemaja kohta: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/lastemaja
  • Sotsiaalministeeriumis alustas peakaplanina tööd vaimulik Ove Sander, kelle ülesanne on ehitada üles hingehoiusüsteem tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalministeeriumis-asus-peakaplanina-to...
  • Töökeskkonna kantserogeensete ainete loetelu täieneb uute ainete ja piirnormidega. Jaanuarist jõustub uus töökeskkonna kantserogeensete ainete ja piirnormide loetelu, mis puudutab 18 keemilist ainet, millega võib kokku puutuda peamiselt tööstuses, ehituses ja transpordisektoris. Lisainfo: https://www.sm.ee/et/uudised/tookeskkonna-keemiliste-ohutegurite-loetelu...
Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/2020-aasta-muudatused-sotsiaalministeeriumi-haldusalas

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 11
  • 12
  • 13
  • 14
  • 15
  • 16
  • 17
  • 18
  • 19
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu