Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›
  2. Uudised ›
  3. Uudised ›

Teated

Rakkerühm soovitab suurendada pikaajalise hoolduse rahastamist ja tõsta omavalitsuste võimekust

22.12.2017

Pikaajalise hoolduse korraldus vajab senisest suuremat tähelepanu, et tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga abi, leidis riigikantselei juures tegutsenud hoolduskoormuse rakkerühm. Juba tulevast aastast rahastab riik uusi teenuseid ja alustab hoolduse koordinatsiooni katseprojektiga, samuti koondatakse pikaajalise hoolduse süsteemi investeeringute ettepanekud 2019. aastal riigi eelarvesse.

Valitsus sai täna(21. detsember 2017) ülevaate riigikantselei juures 2015. aasta detsembrist tegutsenud hoolduskoormuse rakkerühma tööst, mille ülesanne oli kaardistada lähedaste hooldamisega seotud probleemid ning pakkuda välja inimeste vajadustest lähtuvad lahendused.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on juba tänavu astutud suur samm edasi, kui valitsus kiitis heaks hoolduskoormuse vähendamise esmased abinõud. „Pikaajalise hoolduse süsteem peab toetama hooldusvajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut, eelistatult kodus ja kogukonnas ning vaid äärmisel vajadusel asutusepõhiselt. Pereliikmete suur roll oma lähedaste eest hoolitsemisel väärib tunnustust, kuid nende hoolduskoormuse leevendamine on prioriteet. Siinkohal on eriti oluline, et hiljuti ühinenud kohalikud omavalitsused pööraksid erilist tähelepanu oma piirkonna inimeste vajadustele ning toetaksid suureneva tulubaasi ja võimekuse toel neid, kelle hool lähedaste eest ei võimalda olla aktiivne tööturul või ühiskonnas laiemalt,“ ütles minister Iva. „Rakkerühma töö tulemus annab kinnituse, et juba alustatud abinõudega tuleb edasi liikuda, tugevdades inimesekeskset lähenemist, tervise- ja sotsiaalsektori koostööd ning suurendades teenuste mahtusid. Olen kindel, et esimesi tulemusi näeme juba 2018. aastal, kui riik hakkab rahastama näiteks päeva- ja nädalahoiu teenust raske- ja sügava intellektihäirega täiskasvanutele.“

Rakkerühma juhi Anniki Lai sõnul on pereliikmete koormus praegu suur nii lähedaste hooldamisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel, mis toob kaasa perekondade vaesusriski ja eemale jäämise aktiivsest eneseteostusest. „Praegune pikaajalise hoolduse korraldamise ning teenuste osutamise ja rahastamise mudel ei arvesta eakate ning keeruka hooldusvajadusega inimeste arvu suurenemisega. Eriti suurt tähelepanu vajab omavalitsuste võimekuse tõstmine, sest hooldusteenuste kättesaadavus ja hooldajatoetuse määr omavalitsuste lõikes väga erinevad, mis toob kaasa samasuguse abivajadusega inimeste ebavõrdse kohtlemise,“ ütles Anniki Lai.  

Valitsus otsustas tänasel arutelul, et sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium võtavad edaspidi eraldi tähelepanu alla kohaliku omavalitsuse üksuste finantskoormuse eripärad, mis tulenevad elanikkonna vananemisest ja erivajadustega inimeste vajadustest. Rahandusministeerium arvestab analüüsi tulemusi kohaliku omavalitsuse üksustele vahendite jaotamisel ning sotsiaalministeeriumil  tuleb esitada 2019. aastal valitsusele eelarvetaotlus pikaajalise hoolduse reformi elluviimiseks.

Juba uue aasta algusest on raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel võimalus saada päeva- ja nädalahoiu teenust ning alguse saavad ka dementsuse kompetentsikeskuse ja hoolduse koordineerimise projektid. Valitsus otsustas tänavu septembris toetada sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ettepanekuid hoolduskoormuse vähendamise toetamiseks aastatel 2018–2021: päeva- ja nädalahoiu loomist,  dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist, esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimist ning sügava puudega inimese töötavale pereliikmele täiendava puhkuse võimaldamist.

Hoolduskoormuse rakkerühma veebileht.      

Rakkerühma lõpparuanne (pdf)

TAUST:

  • Pereliikmetel on suur koormus nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. Umbes 30 000 naisel ja 17 000 mehel on hoolduskohustus ning seetõttu on tööturult eemal ligikaudu 8000 inimest ja 5000 töötab osaajaga. 
  • Inimeste omaosalus on kasvanud ja piirab teenuste kasutamist. Näiteks üldhoolduse omaosalus oli 2016. aastal 76%. Kodus vanemaealiste inimeste iseseisvat elamist toetavate teenuste osakaal võrreldes institutsionaalse hooldusega on vähenenud, samas kui psüühilise erivajadusega inimestele osutatavate kogukondlike teenuste maht on kasvanud.
  • Avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele on madalad, sh 90% pikaajalise hoolduse kuludest tehakse institutsionaalsele hooldusele, kodu- ja kogukonnateenuste ehk inimeste iseseisvat elamist toetavate kulutuste osakaal on pigem madal.
  • Kaks aastat tegutsenud hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma kuulusid ministeeriumite, omastehooldajate, teadlaste, omavalitsuste, vabakonna ja tervishoiutöötajate esindajaid.
  • Valitsus andis rakkerühmade moodustamise ülesande riigikantseleile 2011. aastal. Varem on riigikantselei juures tegutsenud inimeste oskuste ja tööturu muutuste ühitamise rakkerühm, vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm ning e-tervise riikliku strateegia koostamise rakkerühm. 2015. aasta detsembris loodi riigikantselei juurde elanikkonnakaitse rakkerühm ja hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm ning 2016. aastal avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm ning teaduse rahastamise ja korraldamise rakkerühm.
Allikas: 
http://www.sm.ee/et/uudised/rakkeruhm-soovitab-suurendada-pikaajalise-hoolduse-rahastamist-ja-tosta-omavalitsuste

Lastehoid töökohal - Tervisekalender Detsember 2017

30.11.2017

Suur osa tööinimestest on ka pereinimesed, kel kodus kasvamas laps või mitu. Hea pere- ja tööelu tasakaal on aastast aastasse olulisem ka üha enamate tööandjate jaoks.

Tööandjate jaoks on heaks viisiks töötajate toetamisel ja vanemluse väärtustamisel nii võimalus(t)e loomine laste (ühekordseks) kaasa võtmiseks tööle, kui püsiva lapsehoiu korraldamine.

Sestap pööramegi aasta viimasel kuul tähelepanu küsimustele, millega lapsevanemad ja tööandjad töökohal laste päeva sisustades kokku puutuvad. Teemat vaeb ka detsembrikuine Terviseinfo blogi, kus tutvustame lähemalt Tallinna Ülikooli lastetuba ning Swedbanki väikelaste hoiu teenust.

Kuidas saab tööandja toetada lastega töötajaid?

  • Väärtustage vanemlust. Võimalusel korraldage „Lapsed tööle“ päevi. Sarnaseid üritusi teevad regulaarselt mitmed Eesti tööandjad. Näiteks Rimi kutsub kontoritöötajad koos lastega kontorisse iga aasta oktoobri lõpus. Üleskutset jagatakse mõni nädal ette läbi ühise kirja, infoekraani ja spetsiaalse plakati. Lastepäevast võivad osa võtta kõikide kontoritöötajate lapsed vanuses kuni 18 eluaastat. Peamised tegevused on korraldatud algkooli/põhikooli vanuses lastele: tutvutakse vanemate töökohaga, kutsutud on esineja(d), toimuvad võistlused, töötoad ja etendus, päeva lõpus ühine tordisöömine ja diplomite jagamine. Tavaliselt võtab sündmusest osa ligi 100 last. Kaupluste töötajate vähekindlustatud ja paljulapseliste perede lastele korraldab Rimi iga-aastaseid nädalasi suvelaagreid Eesti eri piirkondades.
  • Hinnake aega. Seadke koosolekutele alati kindlad ajalised raamid. Mitmed hoolivad tööandjad on kehtestanud korra, et koosolekud ei alga kunagi varem kui kell 9.30 ega lõppe hiljem kui kell 16.30. See lihtne muudatus ei nõua kulukaid ümberkorraldusi ja leevendab oluliselt vanemate muresid laste päevahoiu korraldamisel.
  • Tehke tööplaanid nii palju varem valmis, et need ei tuleks ebameeldiva ja ootamatu üllatusena. Vältige olukordasid, kus töötajalt tuleb hiliste tundideni töötamist paluda sõna otseses mõttes viimasel minutil. Mitmeid sarnaseid situatsioone on võimalik ette näha ja varem kokku leppida.
  • Investeerige mitmekesist suhtlust võimaldavasse tehnoloogiasse. Suurem paindlikkus töö tegemise ajas ja kohas on võimalik, kui üksteise töödest ja kohtumistest on näiteks Outlooki kalendri abil parem ülevaade. Samuti on abiks heatahtlik suhtumine väikestesse ajalistesse ümberkorraldustesse, kui see peaks vajalik olema.
  • Kui töötajate seas on palju väikelaste vanemaid ja töö nõuab väga kiiret ümberorienteerumist või ka näiteks väljasõite, on hea mõte sõlmida koostööleping läheduses asuva lastehoiuga. Nii pakub nt Birminghami Naistehaigla eriolukordade puhul oma töötajate lastele hoiuvõimalust, andes sellest lastehoiule kaks tundi ette teada. Selline kriisiolukordade tarbeks välja töötatud süsteem on vanematele suureks toeks.
  • Kui töötajate hulgas on palju lapsevanemaid ja vajadus aeg-ajalt laps tööle kaasa võtta ilmne, on mõistlik alustada sellest, et arutada koos töötajatega läbi kõik aspektid, mis lapse tööle kaasa võtmisega kaasnevad. Kõik töörahu tagavad reeglidon tähtis eelnevalt koos läbi mõelda ja kokku leppida nii, et see ei hakkaks kaastöötajaid ega töötegemist segama. Ehk on töökohal olemas sobivaid eraldi ruume, mida vanem koos oma lapsega kasutada saaks. Kui seda võimalust pole, tuleks kindlasti austada kaastöötajate vajadusi ja järgida üheskoos kokku lepitud põhimõtteid.
  • Kui eraldi lastetoa rajamine on vajalik ja jõukohane, tuleb mõelda ka selle sisustusele. Lastetuba koos vajaliku inventariga on pikemas perspektiivis väike investeering võrrelduna sellega, kui palju lisaväärtust see annab töötaja motivatsioonile, organisatsiooni kultuurile ja ettevõtte tulemustele tervikuna. Lastetuba kasutavate laste vanusepiiride teadmine võimaldab arvestada nende arenguliste vajadustega ning valida sobivad ja eakohased mänguvahendid. Üle tuleb vaadata täiskasvanute juuresoleku võimalused. Kui vanema juuresolek on vajalik, peaks vanemal olema lastenurgas võimalik ka tööd teha.
  • Mitmed Eesti organisatsioonid on leidnud nutika võimaluse koostööks kõrgkoolide hariduserialade tudengitega. Pedagoogilise või sotsiaalse suunaga erialade üliõpilased saavad ühelt poolt võimaluse praktikaks ja ainepunktide kogumiseks, teisalt on tööandjatel lastehoiu korraldamine lihtsam. Koostöö ei pruugi seisneda vaid päevahoiu korraldamises, tudengite abil saaks ettevõttes korraldada ka näiteks lastepäevasid või -pidusid.

Peresõbralikkust on meil märgatud ja tunnustatud juba eelmise kümnendi algusest. Väljaannete Äripäev ning Pere ja Kodu eestvedamisel 2001. aastal ellu kutsutud pere- ja töötajasõbralike ettevõtete konkurss on tõestanud oma elujõulisust ja seda toetab tänaseks ka Sotsiaalministeerium. Vanemlust ja peresõbralikkust tuuakse mitmel puhul esile ka peresõbaliku tööandja märgise kandideerimistingimustes, mille kohta saab lähemalt lugeda siit.

Allikad:
• Matthew Jenkin. Babies at work: will onsite childcare become standard in offices? The Guardian, 13. jaanuar 2016
• Julia Beck. How Some Companies Are Making Child Care Less Stressful for Their Employees Harvard Business Review, 14. aprill 2017 

 

Allikas: 
http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender/detsember

Valminud on juhendmaterjal ülalpidamiskohustuse tõlgendamiseks pereliikme hooldamise seisukohalt

20.11.2017

Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma töö ühe väljundina on valminud "Ülalpidamiskohustuse õigusanalüüs ja juhend KOVidele". Materjali koostajaks on LEXTAL Advokaadibüroo.

Dokumendiga saab tutvuda SIIN.

Omastehooldajad, vaadake üle oma õigused ja kohustused ülalpidamiskohustuse täitmisel. Suurema selguse saamiseks võtke ühendust oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistiga.

Allikas: 
https://riigikantselei.ee/et/hoolduskoormus

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 28
  • 29
  • 30
  • 31
  • 32
  • 33
  • 34
  • 35
  • 36
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu