Teated

Abivahendite kättesaadavus on paranenud

12.09.2019

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole vaja esitada kordustõendit. Muu hulgas antakse vanaduspensioniealistele inimestele võimalus osta uriini imavaid abivahendeid edaspidi ilma tõendita.

„Abivahendite hea kättesaadavus on paljude inimeste väärika ja iseseisva toimetuleku oluline eeldus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Soovime abivahendite korralduses vähendada eelkõige bürokraatiat ja dubleerimist. Inimese jaoks on tähtis, et ta saaks vajaliku abivahendi kiiresti kätte, ilma, et selle juures iga kord tegeleda liigse paberimajandusega. Vanaduspensioniealiste vajadus teatud abivahendite järele on üldjuhul east tingitud ja püsiv, mistõttu muutub kogu abivahendite ostmise protsess ka neile oluliselt lihtsamaks.“  

Muudatuste jõustumisel ei vaja vanaduspensioniealised inimesed edaspidi enam mähkmete, sidemete, imavate aluslinade jms ostmisel tõendit – see kehtib ka abivahendi esmakordsel soetamisel. Igal aastal tekib umbes 6900 vanaduspensioniealisel inimesel vajadus taoliste abivahendite järele. 

Lisaks laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole inimesel edaspidi vaja abivahendi taotlemisel esitada kordustõendit. Muudatus puudutab näiteks puusaproteese, tualetitoole, potikõrgendusi, sukajalgatõmbajaid, ratastoole, eriistmeid, seljatugesid jpm. „Muudatustega vähendame väljaantavate tõendite hulka ja seeläbi ka perearstide, eriarstide, õdede, tegevusterapeutide, füsioterapeutide ja rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust,“ ütles minister Kiik.  

Muudatused on plaanitud jõustuma 1. septembrist 2019.

Allikas: 
https://www.sm.ee/et/uudised/abivahendite-kattesaadavus-paraneb-veelgi

Sotsiaalkindlustusamet saadab omavalitsustele hoolekande statistikat

12.09.2019

Sotsiaalkindlustusamet hakkab regulaarselt saatma kõikidele kohalikele omavalitsustele nende piirkonnas elavate inimeste kohta hoolekande alast statistikat. Info on omavalitsustele abiks sotsiaalteenuste planeerimisel, aitab prognoosida toetuste mahtu ning annab ülevaate sellest, milliseid teenuseid võiks piirkonnas eelisarendada. 

Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande talituse juhi Helen Tähtvere sõnul on omavalitsused avaldanud soovi saada oma piirkonda puudutavat koondstatistikat. „Selle põhjal saaks nad planeerida näiteks järgmise aasta eelarvet või arendada teenuseid ja toetusi,“ rääkis ta.

Sotsiaalkindlustusamet saatis omavalitsustele isikustamata koondstatistika selle aasta 31. mai seisuga. „Edaspidi saadetakse andmeid kaks korda aastas – 30. juuni ja 31. detsembri seisuga,“ rääkis Tähtvere. „Mitu omavalitsust on andunud juba ka tagasisidet, et lõpuks ometi on neil piisavad statistilised andmed oma piirkonna puudega inimestest, eakatest ja lastega peredest.“

Sotsiaalkindlustusamet saadab omavalitsustele isikustamata koondstatistikat puude liikide, raskusastmete ja vanusegruppide kaupa. Muuhulgas saab infot määratud toetuste, rehabilitatsiooniteenust kasutanud inimeste arvu ning pensionite-, toetuste- ja hüvitiste väljamaksete kohta.

Tähtvere sõnul on puude liikide andmetabelid omavalitsustele abiks isikustatud sotsiaalteenuste planeerimisel, kas pakkuda tugiisiku, isiklik abistaja või hoopis hooldaja teenust. „Omavalitsuse töötuse protsent ja keskmise pensioni suurus aitab paremini prognoosida eeldatavat sotsiaaltoetuste mahtu. Lisaks annavad andmetabelid hea ülevaate lasterikaste perede arvust ning sellest, milliseid teenuseid võiks omavalitsuses ja piirkonnas eelisarendada.“

Info kogumise ja edastamisega tegeleb sotsiaalkindlustusameti kohalike omavalitsuste nõustamisüksus, mis abistab omavalitsusi kohustuslike sotsiaalteenuste korraldamisel ja hoolekande arengu planeerimisel. Projekt viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi „Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamine ning koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ raames.

Kõikide omavalitsuste andmefailid ja statistika leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kohalike-omavalitsuste-statistiline-ulevaade.

Lisaks isikustamata koondstatistikale saadab sotsiaalkindlustusamet eelmise aasta kevadest omavalitsustele igakuiselt isikustatud andmeid piirkonnas elavate puudega inimeste kohta.

 

Allikas: 
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/sotsiaalkindlustusamet-saadab-omavalitsustele-hoolekande-statistikat

Sotsiaalkindlustusamet kutsub kohalikke omavalitsusi katsetama uut erihoolekande mudelit

27.08.2019

Sotsiaalkindlustusamet kuulutas välja konkursi, et leida kohalike omavalitsuste hulgast partnereid, kes katsetaksid psüühilise erivajadusega inimestele teenuste korraldamisel uut mudelit.

Psüühilise erivajadusega inimesele ja tema lähedastele osutatakse uues teenusmudelis abi ühe tervikuna. Teenus kujuneb iga abivajaja puhul tema toetamiseks vajalikest erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste tegevustest. Mudelit katsetatakse vahemikus 2019–2021 ning abi osutatakse 16–64-aastastele inimestele.

Kui varem korraldas erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid riik, siis uue mudeli järgi teeb seda kohalik omavalitsus. „Inimene peab saama tuge võimalikult paindlikult,“ seletas sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna projektijuht Kärt Saarsen. „Sageli läheb tuge tarvis mitmes eluvaldkonnas, näiteks suhete, tervise ja tööga või igapäevaelu korraldamisel. Uues mudelis toome eri valdkondade teenuseosutajad inimese jaoks kokku ning koostame ühe tervikliku abipaketi.“

Kiirema abistamise võimalust tõstis esile ka Tallinna vaimse tervise keskuse direktor Merike Maido: „Me saame edaspidi lähtuda inimese tegelikest vajadustest ja läheneda igaühele individuaalselt. Abi on vajadusel kohe kättesaadav ning eri valdkondade teenuseid pakutakse samaaegselt. Kui inimese abivajadus muutub, saame kohe muuta ka teenuseid.“ Tulevikus on ka lihtsam märgata ja toetada inimest, kes jääb praegu abisüsteemist välja. Nimelt vahetab kohalik omavalitsus edaspidi regulaarselt infot asutustega, kes psüühilise erivajadusega inimestega igapäevaselt kokku puutuvad: perearstid, politsei, koolid jne.

Konkursile oodatakse osalema kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi, esitada võib ka ühistaotlusi. Projekti raames osutatakse teenuseid kuni 700 psüühilise erivajadusega inimesele. Kohalike omavalitsuste piloteerimisega seotud tegevuste kulud kaetakse projekti eelarvest. Konkursi kogumaht on kuni 7,4 miljonit eurot.

Taotluste esitamise tähtaeg on 13. september 2019 kell 11. Taotlus tuleb esitada e-posti teel aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee märksõnaga „erihoolekande teenusmudeli piloteerimise konkurss“. Konkursi dokumendid leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Konkurss viiakse läbi Euroopa sotsiaalfondi rahastatud projekti „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames.

Allikas: 
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/sotsiaalkindlustusamet-kutsub-kohalikke-omavalitsusi-katsetama-uut-erihoolekande-mudelit

Lehed