Eurocarers uudised

Uued tuuled ja uued näod Euroopas

29.06.2016

Euroopa Omastehooldajate ühenduse Eurocarers üldkogu ja 10. sünnipäev, innovaatilised lahendused iseseisva elu toetamiseks ja Euroopa Parlamendi omastehooldajate huvigrupi kohtumine sisustasid EOH juhatuse aja 13.-15. juunil Brüsselis.

Olulise tähtsusega on ka Eurocarers uue juhatuse valimine. Kolm aastat kestnud valvekorra lõpetas Helle Lepik. See ei tähenda, et nüüd peaks tähtsad otsused ja uued algatused jääma meie tähelepanuta – „uue“ juhatuseliikmena asub tööle Ivar Paimre. Esimeseks väljakutseks on osalemine 15. juunil oma tööd alustanud „Poliitika töörühmas“, mille eesmärk on kujundada ja suunata ühtset omastehoolduspoliitikat, tuginedes Eurocarers võrgustiku liikmete kogemustele. 22. aprillil 2015 alustas tööd „Uuringute töörühm“, et toetada omastehooldajaid teadmistepõhises maailmas ja pakkuda kvaliteetset teavet ja välja töötada uusi omastehooldajate heaolu tõstvaid projekte.

 

Innovaatilised lahendused

Iseseisev ja väärikas elu on oluline nii omastehooldajale kui ka hoolealusele. Järgnevalt on võimalus tutvuda uute arendustega, mis on võimalikeks teerajajateks Euroopa Liidus.

StayActive – Stressi ja läbipõlemise ennetus

ProMe – Mentorlusvõrgustik ja elukestev õpe

HereIAm – Eakate telehooldusteenus

RelaxedCare – Heaolu monitor

IronHand – Rehabiliteeriv kätemotoorika seade

Care Respite – Hooldatava monitooringusüsteem

 

Euroopa Sotsiaalõiguste Sammas

Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärk on määrata kindlaks mitmed olulised põhimõtted tõhusa ja õiglase tööturu ning sotsiaalkindlustussüsteemi toetamiseks euroalal. Kuigi see algatus on suunatud euroala riikidele, saavad kõik Eli liikmesriigid liituda, kui nad seda soovivad.

Marianne Thyssen, Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse voliniku sõnul: „Peame me endalt küsima põhiküsimused: kas meie Euroopa Liidu ja meie liikmesriikide sotsiaalpoliitika laiemas mõttes on 21. sajandil otstarbekohased? Kuidas me saame muuta Euroopa sotsiaalse mudeli tulevikukindlaks?“

Tööhõive

  • Õigus miinimumsissetulekule
  • Miinimum esindusõigused
  • Miinimum meetmed õigusteadlikkuse kindlustamisel
  • Õigus võrdsele tööturule ligipääsule

Töötingimused

  • Miinimum tervishoiu- ja tööohutuskaitse
  • Miinimum tööajakaitse
  • Ligipääs hoolduspuhkusele

Sissetuleku kaitse

  • Ligipääs töötushüvitistele
  • Miinimumsissetuleku garantii
  • Õigus osaleda lapsekasvatuses
  • Ligipääs pensionisüsteemile

Toetavad teenused

  • Miinimum õigused haridusele, ligipääs täiend- ja ümberõppele, elukestva õppe toetus
  • Ligipääs sotsiaalhoolekande teenustele, sh. tervishoid ja pikaajaline hoolekanne
  • Ligipääs töölesaamist toetavatele meetmetele
  • Ligipääs lapsehoiuteenustele

 

Töö- ja eraelu tasakaal - Euroopa Parlamendi omastehooldajate huvigrupi kohtumine

Euroopa Komisjoni tegevuskavades kirjeldatakse uute oluliste algatustena lahendamist vajavat probleemi ning eesmärke, mida soovitatakse saavutada, selgitatakse ELi meetmete vajalikkust ja nende lisaväärtust ning esitatakse alternatiivsed poliitikavalikud.

„Uus algus töötavate perekondade töö- ja eraelu tasakaalustamise väljakutsete käsitlemisel“

Peamine põhjus EK tegevuskava ellukutsumisel on pöörata tähelepanu naiste madalale osalusele tööhõives eesmärgiga uuendada ja kohandada EL seadusandlikku ja poliitilist raamistikku tööturule vastavalt, et võimaldada lastega vanematel või hooldusvajadusega sugulaste pereliikmetel paremini tasakaalustada hoolduskoormust ja töökohustust. 

Naiste tööhõives osalemise määr 2014 aastal oli 63,5%, mis on 11,5 protsendipunkti madalam kui Euroopa 2020 täieliku tööhõive sihttase ja meeste tööhõives osalemise määr (75%). Naiste tööhõive on tugevalt seotud töö- ja pereelu kohustuste jagamisega naiste ja meeste vahel: lastega peredes töötavad naised vähem tunde tasustatud hõives ja kulutavad rohkem aega täites tasustamata hoolduskohustusi, mehed töötavad enam tasustatud kohtadel. Naiste osakaal osaajaga tööl on kõrgem, palgalõhe üle 37%, eriti olukorras, kui naised hoolitsevad oma laste või teiste hooldusvajadusega isikute eest.

Enamikes liikmesriikides jääb naiste tööhõives osalemise määr potentsiaalsest madalamaks, kuna puuduvad võimalused tasakaalustada töö- ja pereelu kohustusi, sealhulgas taskukohane lastehoid, jäigad töötingimused või puudulik motivatsioonipakett meestele võtmaks enda kanda perekondlikku hoolduskohustust. Uuringud on näidanud, et pärast laste sündi väljuvad naised tööturult, jäävad osalisse hõivesse, kuigi eelistaksid täishõivet, või töötavad kohtadel, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile.

Loe lisaks siit!

Toetav statistika:

Tasustatud ja tasustamata töö, tööhõiveastme ja soo lõikes, tundides

Legend – Põhitöö, muu töö, tasustamata/hooldamine, sõiduaeg

Allikas: 6. Eurofound töötingimuste uuring

 

Tööealiste hoolduskoormus - Hooldustoimingud 1-2 korda nädalas
Allikas: Eurofound

  

Euroopa Parlamendi omastehooldajate huvigrupi kohtumine – omastehooldajate sotsiaalne tõrjutus.

25.02.2015

Omastehooldajate huvigrupp, mille tegevust koordineerib EuroCarers, kohtus 4. veebruaril Brüsselis, et arutleda, kuidas Euroopa Liit saaks toetada tegevusi omastehooldajate sotsiaalseks kaasamiseks.

Alates 2009. aastast on vaesuses elavate ja sotsiaalselt tõrjutud inimeste arv Euroopa Liidus suurenenud 10 miljoni võrra.  Kokku elab vaesuses üle 124 miljoni inimese, see on iga neljas meist.Tasustamata  omastehooldajad on disproportsionaalselt vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest mõjutatud. Puue või erivajadus, hooldamise tõttu vähenenud tööhõive mõju, kallinevad majapidamiskulud ja diskrimineeriv või koguni puuduv sotsiaalkindlustuskaitse tasustamata hooldajatele on faktorid, mis viivad rahalise ja sotsiaalse vaesuse tsükli kiirenemiseni. Samal ajal kui majanduspoliitika vähendab avalike teenuste pakkumist mitmetes Euroopa riikides, suurendavad demograafilised väljakutsed vajadust omastehooldajate järele. Selliste trendide mõjud sunnivad tasustamata hooldajaid üha sügavamasse ja kurjakuulutavamasse vasesustsüklisse.

Omastehooldajate huvigrupi kohtumine andis võimaluse tutvuda Šotimaa näitega. Samas on võimalik hooldamise rahalist negatiivset mõju tõenduspõhiselt vaadelda enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kontekst, mille raames Euroopa Liidu töö toimub, sisaldab endas EL2020 strateegiat, Sotsiaalvaldkonna avatud koordineerimismeetodit, Sotsiaalset investeerimispaketti ja Struktuurifonde. Hooldaja puhkuse direktiivi ettepanek ja pikaajalise hoolduse/hooldajate raport sisaldavad potentiaali, mida toetasid nii parlamendisaadikud kui ka osalejad.

Kohtumise lõppsõnad toonitasid vajadust uurida hooldajate sotsiaalset tõrjutust ennetavaid meetmeid, võttes arvesse kolme põhitrendi – suurenev hooldusvajadus, vähenev hooldusteenuste pakkumine ja piiratud eelarve. Need on tingimused, mida arvestades tuleb edasi liikuda ja edeneda. 

1. Omastehooldajate huvigrupi kohtumise kokkuvõte (inglise)

2. Šotimaa hooldajate koalitsioon, Claire Cairns – „Hooldajad ja sotsiaalne tõrjutus“ (inglise)

3. Euroopa Komisjoni Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, Ralf Jacob, Sven Matzke – „Hooldajad vaesuse ja sotsiaalse kaasamise algatuste valguses Euroopa Liidus“ (inglise)

Allikas: 
http://eurocarers.org/news.php?id=74

Üldkogu 2014 – ettepanek pöörata tähelepanu hooldajatele, vaesusele ja kärbetele avalikes teenustes kogu Euroopas

01.01.2015

Alates 2009. aastast on vaesuses elavate ja sotsiaalselt tõrjutud inimeste arv Euroopa Liidus suurenenud 10 miljoni võrra.  Kokku elab vaesuses üle 124 miljoni inimese, see on iga neljas meist.

See ajendas Social Platform’iTööhõive, Sotsiaalpoliitika, Tervishoiu ja Tarbimise Nõukogu(EPSCO) Ateena kohtumisel (29.-30. aprill 2014) nõudma „adekvaatseid miinimumsissetuleku skeeme, mis oleks aluseks kõrgetasemelisele sotsiaalkaitsele kogu elukaare ulatuses ja majanduslikuks stabilisaatoriks“. (Social Platform – euroopalike õiguste ja väärtuste nimel töötavate valitsusväliste organisatsioonide kogu.)

Tasustamata(informaalne, pere) hooldus on disproportsionaalselt vaesusest mõjutatud. Puue või erivajadus, hooldamise tõttu vähenenud tööhõive mõju, kallinevad majapidamiskulud ja diskrimineeriv või koguni puuduv sotsiaalkindlustuskaitse tasustamata hooldajatele on faktorid, mis viivad rahalise ja sotsiaalse vaesuse tsükli kiirenemiseni. Järjest kogunevad tõendid Suurbritanniast, Iirimaalt, Saksamaalt ja teistest riikidest ilmestavad hooldamise negatiivset mõju hooldaja finantsolukorrale.

Samal ajal kui majanduspoliitika vähendab avalike teenuste pakkumist mitmetes Euroopa riikides, suurendavad demograafilised väljakutsed vajadust omastehooldajate järele. Selliste trendide mõjud sunnivad tasustamata hooldajaid üha sügavamasse ja kurjakuulutavamasse vasesustsüklisse.

Püüdlustes suurema tunnustuse, töötasu ja kindlustatuse miinimumstandardite poole, pühenduvad paljud riigid sellistest arengutest hoolimata hoopis tasustatud tööjõule, eirates tasustamata hooldajaid, kes hooldavad oma pereliikmeid, sugulasi, sõpru ja on riikliku hoolekandesüsteemi selgrooks.

Neil põhjustel on koostatud pöördumine Euroopa Omastehooldajate ühendusele EuroCarers ja seeläbi ka liikmesriikide valitsuste ja Euroopa Liidu institutsioonide poole, et parandada tasustamata hooldajate rahalist kindlustatust.

Üleskutse liikmesriikide valitsustele ja Euroopa Liidu institutsioonidele:

  1. Tunnistada tasustamata hooldajate hoolduskoormuse ja neile pandud kohustuste kasvu kogu Euroopa Liidus. Omastehooldus on nii riiklikult kui ka üleeuroopaliselt tähtis teema, mille raames tuleb mõista omastehooldusega kaasnevat ebavõrdsust ja selle mõjul rahalisse ja sotsiaalsesse isolatsiooni ning vaesusesse sattumist.
  2. Mõista, et hooldamine on kulu ja suurendab rahalist koormust.
  3. Tunnistada, et on vaja uut sotsiaalset kokkulepet – fookuse kandumine hooldajate tunnustamiselt nende õigustele, et kindlustada tasustamata hooldajate võrdse partneri staatus hoolekandesüsteemis ja kaitsta nende majanduslikku ja sotsiaalset heaolu ning tervist.
  4. Käsitleda omastehoolduse küsimusi Euroopa Hooldajate Strateegias ja teistes Euroopa Liidu töövaldkondades, suunata fookus vaesusvastastele meetmetele.
  5. Seada eesmärgiks Euroopa 2020, kus igal liikmesriigil on oma omastehoolduse strateegia, mis üheselt käsitleb hooldamise ja vaesuse valukohti.
  6. Uurida intensiivsemalt hooldamise mõju majanduslikule heaolule.
  7. Töötada koos liikmesriikidega „omastehooldaja palga“ või „hooldustoetuse“ sisseseadmise suunas ja lahutada see tööhõivega seotud toetustest – tunnistada, et tasustamata hooldus on töö, mis takistab inimestel aktiivselt osaleda avatud tööjõuturul.
  8. Arutleda riikliku miinimumsissetuleku regulatsiooni üle, et see oleks aluseks hooldaja toetuse arvutamisel; see tõstaks hooldajad välja vaesuslõksust.
  9. Nimetada 17. oktoober(Rahvusvaheline vaesuse likvideerimise päev) Hooldaja vaesusvastase aktsiooni päevaks kogu Euroopas ja julgustada tegevuste programmi loomist ja ürituste korraldamist, mis aitavad teadvustada hooldamisega kaasnevat vaesusriski kogu Euroopas.

Lehed