Jump to navigation

Avaleht

Eesti Omastehooldus

  • Avaleht
  • Ühingust
  • Projektid
  • Üritused
  • Kasulik teada
  • Uudised

Sa oled siin

  1. Avaleht ›

Uudised

Veebruar: vähem magusat töökohal - Tervisekalender 2017

27.01.2017

Nädala soovituslikke toidukoguseid illustreeriv toidupüramiid on küllap suurele osale inimestest tuttav ja teada. Püramiidil paiknevad viis põhitoidugruppi (teraviljatooted ja kartul; puu- ja köögiviljad ning marjad; piim ja piimatooted; kala, linnuliha, muna ja liha ning tooted nendest; lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned ja õliviljad), mis peaksid moodustama valdava osa söödavast toidust. Soovi korral võib süüa lisaks midagi suhkru ja maiustuste ning magusate ja soolaste näkside grupist püramiidi tipus.

Toitumisteadlaste ühine seisukoht on, et tippu kuuluvaid toite - maiustusi, komme, kooke, magusaid jooke jms, aga ka soolaseid näkse - võiks päevas süüa mitte rohkem kui 4 portsjonit. Portsjon on näiteks umbes 2 teelusikatäit (ca 10 g) suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis (10 g), 1 komm või 10 g šokolaadi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml), 100 ml karastus- või mahlajooki, 10-15 g kooke-saiakesi.

Hiljuti Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud rahvastiku toitumise uuringu andmed näitavad, et eesti inimesed on vägagi magusalembesed ja suhkru, maiustuste, magusate ning soolaste näkside tarbimine ületab soovitusliku piiri mõnel puhul mitmekordselt. Nii söövad parimas tööeas inimesed magusaid toite ja näkse keskmiselt 10 portsjonit päevas soovitusliku maksimaalselt nelja portsjoni asemel. Maiustustega kipuvad veidi enam liialdama mehed ja nooremad inimesed. Kõige enam patustatakse pagari- ja kondiitritoodetega, samuti magusate piimatoodete ja karastusjookidega.

Mida saab teha töökohal?

Hea algus magusasöömise vähendamiseks on organisatsiooni koosolekukultuuri värskendamine. 

Kui võõrustate töötajaid või külalisi, eelistage magusatele näksidele võileibu, puu- ja köögiviljalõike, pähkleid, kuivatatud puuvilju-marju või kama maitsestamata jogurti, puuviljade ja marjadega. Joogiks pakkuge vett. Ärge pakkuge magusaid kondiitritooteid, küpsiseid, pitsat ja pirukaid, keeksikesi või komme.

Töötajate ja/või partnerite tänamine ja tunnustamine

Leidke õnnitlemiseks, tänamiseks ja tunnustamiseks kommikarbi või šokolaaditahvli asemele vähem magusaid võimalusi: lilled, puuviljad, tänukaart, kinkekaart vms. Kui tähistate sünnipäevi või õnnestumisi ja pakute toitu, arvestage eespool toodud soovitustega.

Joogivesi peab olema kättesaadav kõikjal töökohal, mitte vaid söögiruumis.

Kokkulepped toitlustajaga

Kui töökohal pakub suupisteid või eineid lepinguline toitlustaja, siis saate lepingu sõlmimisel seada järgmisi tingimusi.

  • Toiduportsjoni suurust ja koostist peab saama valida, arvestades taldrikureegli põhimõtteid.
  • Küpsetiste puhul peab säilima võimalus valida väiksema energia- ja suhkrusisaldusega tooted.
  • Jookide puhul peab säilima võimalus valida lisaks tavapärasele kohvile-teele-kakaole suuremas valikus taimeteesid, aga ka mineraalvett.

Toiduautomaat

Kui teie töökohal on toiduautomaat, analüüsige selle poolt pakutavat. Kas valikusse kuuluvad šokolaadibatoonid, magusad küpsised, kartulikrõpsud, energia- ja karastusjoogid? Kui jah, kas automaadi operaatoriga oleks võimalik läbi rääkida valiku muutmise osas, et pakkuda nende toodete asemel hoopis võileibu, seemneid ja pähkleid, puuvilju? Või näiteks jogurtit ja kuivatatud puuvilju? Kui valikut pole võimalik muuta, kas automaat on siis ikka hädatarvilik?

Töötajate teavitamine

  • Pakkuge infot selle kohta, milliseid tervisele soodsamaid asendusi teha toidusedelis või lemmikretseptides.
  • Pakkuge juhiseid kaasavõetava toidupaki koostamiseks ja vahepalade valimiseks.

Mida saab teha igaüks ise?

Söö alati hommikusööki. Mitmekesine hommikueine annab päevaks mõnusalt energiat ja sul ei teki kiusatust maiustuse järele haaramiseks.
Söö mitmekesiselt. Kui süüa piisavalt teraviljatooteid, puu- ja köögivilju ning marju, saad neist piisavalt süsivesikuid (sh suhkruid) ning lisatavaid suhkruid tegelikult üldse ei vaja. Lisatud suhkrutest saadav energiahulk ei tohiks ületada 10% toiduenergiast.

Tööl süües:

  • Eelista magusatele jookidele vett.
  • Ära jäta söögi valikut viimasele minutile, kui oled näljane. Söö aeglaselt.
  • Loobu magustoidust või vali selleks puuviljasalat või melonilõigud.
  • Lõunapausi ajal on lisaks söömisele hea mõte võimalusel veidi liikuda. Aktiivsus aitab saadud energiat kulutada ja annab reipa enesetunde.
  • Varu näksimiseks vahepalasid. Head valikud on nt värsked puu- või köögiviljad, kuivatatud puuviljad-marjad, pähklid-seemned, magustamata jogurt.

Lisalugemist:

  • Toitumine.ee-s suhkrust ja magusainetest
  • Tervislik toitumine töökohal. Juhendmaterjal

 

Allikas: 
http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender/veebruar

Üle Eesti hakkavad kohalikud omavalitsused projektide raames arendama ja osutama hoolekandeteenuseid

23.01.2017

Innovest saavad toetust 12 projekti, mis hakkavad üle Eesti arendama ja osutama hoolekandeteenuseid tööealiste inimeste hoolduskoormuse vähendamiseks ning tööturule asumiseks. Samuti toetatakse erivajadustega inimeste tööturule naasmist. Projekte rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist kokku üle 2,6 miljoni euroga.

Projektide raames plaanivad kohalikud omavalitsused koostöös arendada ja pakkuda erinevaid hoolekandeteenuseid: koduteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus või väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (päevahoiu- või intervallhooldusteenus). Kõige enam nähakse vajadust tugiisiku- ja koduteenuse ühtlustamiseks, arendamiseks ja pakkumiseks. Enamus projekte keskendub kahele teenusele, kuid üks projekt kavandab rakendada kõiki nelja teenust.

Innove tööelu keskuse juhi Ülle Luide sõnul on meeldiv tõdeda, et ollakse koostöövalmis ja soovitakse koos ühtlustada ning arendada hoolekandeteenuseid, jagada kogemusi ja teha midagi olulist ära oma kogukondades. Hea näide on Maakondlikud Omavalitsusliidud, kes võtsid juhtrolli endale ja kaasasid maakonna omavalitsusüksused, et üheskoos saavutada võetud eesmärke. Kuigi kõik maakonnad ei ole esindatud toetuse saajatena, on kaasatud projektidesse kohalikke omavalitsusi naabermaakondadest. „Eestis on sageli pereliikmetel suur hoolduskoormus, mis põhjustab tööturult kõrvale jäämist ning väheolulisem ei ole ka tööealiste erivajadustega inimeste tööturule asumise võimaluste nappus. Tänu toetust saavatele projektidele avarduvad võimalused hoolekandeteenuste ühtlustamiseks, nende edasiarendamiseks ning kvaliteetsemaks muutmiseks,“ tõdeb Luide.

Ühe projekti kohta jagatav toetussumma jääb 70 tuhande ja 344 tuhande euro vahele. Kokku jagatakse projektide vahel 2, 6 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetusraha, vooru kogueelarve on 5,3 miljonit eurot.

Toetuse saajate nimekiri on leitav Innove kodulehelt.
 

Taotlusvooru „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" korraldas SA Innove koostöös Sotsiaalministeeriumiga, projekte rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Taotlusvoor oli avatud 1. augustist kuni 31. oktoobrini 2016.

Allikas: 
http://innove.ee/et/uudised/705/ule-eesti-hakkavad-kohalikud-omavalitsused-projektide-raames-arendama-ja-osutama-hoolekandeteenuseid

Omastehooldajate elu läheb veerandi miljoni euro võrra kergemaks

23.01.2017

Läänemaa omavalitsuste liit sai üle 280 000 euro, et pakkuda kodust hoolekandeteenust, mis annaks iseseisvust puudega inimestele ja hõlpu nende omastele.

Haapsallane Merle Kaustel käib paar-kolm korda nädalas päevakeskuses oma kerge vaimupuudega tütrega.

„Tütar tahab sinna väga. Seal on tema töö: nad teevad käsitööd ja meisterdavad. Nad laulavad, mängivad seal,” kirjeldas naine.

See on mõnus jalutuskäik, et saaks rohkem värskes õhus olla. Aga praegu on Merle kodune. „Kui ma peaks tööle minema, siis last üksi päevakeskusse ma küll ei julgeks saata. Meie kodust sotsiaalmajja ei ole pikk maa, aga ta ei oska autode eest hoiduda. See tee on talle liiga ohtlik,” ütles ta.

Juba sel aastal võivad Merle Kaustel ja tema saatusekaaslased Läänemaa omastehooldajate tugigrupist saada omavalitsuselt toetaja.

Projekt sai raha

Sel nädalal teatas sihtasutus Innove, et on välja valinud 12 projekti, mis hakkavad üle Eesti arendama ja osutama hoolekandeteenuseid tööealiste inimeste hoolduskoormuse vähendamiseks ning tööturule asumiseks. Samuti toetatakse erivajadustega inimeste tööturule naasmist.

Projektid saavad Euroopa sotsiaalfondist kokku üle 2,6 miljoni euro. Läänemaa omavalitsuste kaheaastane ühisprojekt on sellest 280 405 eurot ja 95 senti. Kui juurde arvata omaosalus, on projekti eelarve 364 063 eurot.

Läänemaal peaks sellest jätkuma umbes kolmesaja inimese aitamiseks.

„See projekt on otseselt neile, kes elavad oma kodus ja keda hooldab lähedane, kes pääseb nüüd tööle,” selgitas Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. „Projekti teine eesmärk on, et inimene, kes ei ole seni saanud oma puude tõttu tööl käia, saab isikliku abistaja, tänu kellele ta saab tööle minna.”

Kõigepealt kulub projektiraha aga Läänemaa omavalitsuste ühtse hooldusabikorra väljatöötamisele.

„Maakonnale kujundatakse üks ideoloogia. Näiteks teenuse saaja omaosalus – Haapsalu praegu raha ei võta, Lääne-Nigula aga koduhoolduse puhul näiteks võtab,” rääkis Rootare.

Ühtlustatakse ka kvaliteedinõuded. „Need on ühtlasi juhend hooldustöötajale, kuidas käituda kaalutlusotsuse korral, eetikaküsimused,” selgitas ta.

Kolm teenust

Projektiga hakatakse pakkuma kolme teenust: koduhooldust, isikliku abistaja teenust ja tugiisiku teenust.

Koduhooldus on kodus elavaile eakaile ja puudega inimestele. „Koduhooldaja täidab selle vahe, mida teeks muidu inimene ise, aga tervise pärast enam ei saa,” ütles Rootare. „Kas ei saa välja minna, sest tänav on libe, ei saa koristada, sest vererõhk on kõrge, ei saa kapi otsast asju kätte, sest süda… Koristamine, poeskäimine, võib-olla pesemisel aitamine.”

Kui koduhooldus teeb inimese eest asjad ära, siis isiklik abistaja aitab inimest nende tegemisel. „Mõte ongi selles, et näiteks perekond ei teeks puudega inimese eest asju ära, vaid tal kui täiskasvanud inimesel säiliks iseseisvus: ta ise otsustab, millal läheb õue, kontserdile, ratastooliga tööle,” ütles Kaja Rootare. „Eesmärk on sõltumatus.”

Tugiisik aetakse aeg-ajalt segi isikliku abistajaga ja need teenused ongi sarnased. Ka see on iseseisva toimetuleku toetamine, aga füüsilise abistamise juurde tuleb siis ka nõustamine ja juhendamine. „Näiteks paneme erivajadusega lapsele kooli kaasa tugiisiku, kes aitab tal koolis toime tulla,” kirjeldas Kaja Rootare.

Selliseid teenuseid pakutakse Läänemaal praegugi, aga projektiraha toel saab neid hoopis enam abivajajaid.

„Praegune jõudlus on osutada koduhooldusteenust neile, kes on üksi, kelle lapsed elavad Tallinnas, Tartus või Singapuris,” ütles Kaja Rootare. „Tahame laiendada piire, et jõuda omastehooldajateni.”

Abisaajate hulk

Koduhooldusteenust saab projekti abil 2017. aastal 53; 2018. aastal 78 inimest.

Tugiisiku teenust saab projekti abil 2017. aastal 20; 2018. aastal 35 inimest.

Isikliku abistaja teenust saab projekti abil 2017. aastal 14; 2018. aastal 15 inimest.

Allikas: 
http://online.le.ee/2017/01/23/laanemaa-omastehooldajate-elu-laheb-veerandi-miljoni-euro-vorra-kergemaks/

Lehed

  • « esimene
  • ‹ eelmine
  • …
  • 56
  • 57
  • 58
  • 59
  • 60
  • 61
  • 62
  • 63
  • 64
  • …
  • järgmine ›
  • viimane »
  • Omastehooldus meedias
  • EOH uudised
  • Teated
  • Eurocarers uudised
  • MTÜ Eesti Koduabi Selts
  • Telefon: 50 688 22
  • E-mail: info@omastehooldus.eu