Uuring: enamikul puudega lastega peredest on majandusraskused
Vaid paarkümmend protsenti puuetega lastega peredest hindab enda majanduslikku toimetulekut hõlpsaks ning märkimisväärne osa sotsiaalteenuseid vajavaist lastest pole neid piisavalt saanud, selgus värskest uuringust.
Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar ja Turu-uuringute AS-i läbi viidud puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringust selgus, et puuetega laste arv on tunduvalt kasvanud.
Kui 2009. aasta alguses oli kolm protsenti kuni 17-aastastest lastest puudega, siis eelmise aasta seisuga oli samas vanuserühmas puudega lapsi 5,2 protsenti. Seejuures on kasvanud just keskmise ja raske puudega laste arv.
Puudega lastega perede hinnang enda majanduslikule toimetulekule on uuringu kohaselt halvem kui kõikidel lastega peredel Eestis keskmiselt. Puudega lastega peredest tajub vaid 19–26 protsenti, et tuleb toime hõlpsalt, samas kui kõikide lastega perede hulgas on selliseid peresid 40–51 protsenti.
"Samuti on puudega lastega leibkondade seas Eesti keskmisega võrreldes rohkem neid, kellel on vähemalt ühel korral viimase aasta jooksul olnud raskusi kommunaalkulude maksmisel," sedastab uuring.
Puudega lapse vanemad teevad lapse tarbeks kulutusi ravimitele, vitamiinidele ja toidulisanditele, aga enam kui pooltel puudega lastega leibkondadel on lapse jaoks tulnud teha kulutusi ka transpordile, ravi- ning rehabilitatsiooniteenustele ja abivahenditele.
Suurimad puudega lapse tarbeks tehtud kulud on seotud eritoiduga, mille mediaankulu peredes, kus see esineb, on 80 eurot kuus.
Uuringu kohaselt ei ole enamasti peredele lapse puudega kaasnevad lisakulutused kaetud puudega laste toetusega, mis möödunud aastal oli keskmise puude raskusastme korral 69,04 eurot kuus ning raske ja sügava puude korral 80,55 eurot kuus.
Vajalikud teenused pole piisavalt kättesaadavad
Üle 95 protsendil juhtudest on puudega lapse eest peamiselt hoolitsev inimene eelkõige lapsevanem ja üle 90 protsendil juhtudest ema.
Peaaegu kõigil puudega lastel on vanemate hinnangul vajadus vähemalt ühe sotsiaalteenuse järele, kuid paljude teenuste puhul pole märkimisväärne osa teenuseid vajanud lastest saanud teenust üldse või pole saanud seda piisavas mahus.
"Kättesaadavuse poolest probleemsemad on kogemusnõustaja teenus, sotsiaaltranspordi teenus, tugiisikuteenus ja lapsehoiuteenus – enam kui pooled neid teenuseid vajanutest pole saanud teenuseid üldse või piisavalt," loetletakse uuringus.
Tervishoiuteenuste puhul oli enim probleeme kogetud eriarstiabiga, sagedasim mure oli pikk ootejärjekord ja raskused aja broneerimisel.
Taastusraviteenust vajavad vanemate hinnangul enam kui pooled puudega lastest, kuid piisavalt sai seda kasutada vaid 39-45 protsenti vajanutest.
Valdav osa puudega lastest osaleb haridussüsteemis. Enam levinud probleem on nii koolis kui ka lasteaias rehabilitatsiooniteenuste puudumine või ebapiisavus. Lisaks leidsid paljud koolilaste vanemad, et lapse puude tõttu esines probleeme kaasõpilaste või nende vanematega või puudusid õpetajatel oskused või teadmised puudega lapse õpetamiseks.
Uuringu tulemusi tutvustati teisipäeval sotsiaalministeeriumis. Kogu uuringut saab lugeda siit.