Uudised

Hoolduskindlustuse loomise arutelul ja teistel uue eakuse ettepanekutel hoiab järge vanemaealiste poliitika komisjon

06.03.2018

Vanemaealiste poliitika komisjon ja SA Eesti Koostöö Kogu pressiteade 6.03.2018

Täna arutab Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena eakana hakkamasaamist ja hoolduskindlustuse loomist. Edaspidi hoiab selle idee ja teiste uue eakuse rahvakogu ettepanekute elluviimisel järge vanemaealiste poliitika komisjon.  

Sotsiaalministeeriumi nõustav vanemaealiste poliitika komisjon koosneb vanemaealiste huve ja õigusi esindavatest ja vanemaealiste küsimustega tegelevatest organisatsioonidest. Vanemaealiste komisjoni ühe liikme, MTÜ Eesti Omastehooldus juhatuse liikme Ivar Paimre sõnul väärib hoolduskindlustuse idee Eesti kontekstis kaalumist kui uus rahastusallikas hooldusvajadusega kaasnevate kulutuste katmisel. “Küll aga on täna raske hinnata, millistel alustel hoolduskindlustust rakendada – kuidas toimub rahastamine, kellele laieneb subjektiivne õigus kindlustuse toel teenuseid tarbida, millele on üldse hoolduskindlustus katteks,” lisab Paimre. “Hoolduskindlustuse loomise eelduseks on ühtne pikaajalise hoolduse vaade, mis katab nii tervishoiu kui ka sotsiaalhoolekande asjaomased valdkonnad, ühtlustatud abivajaduste hindamine ja hooldussuhte kõiki osapooli kaasav lähenemine.”

Uue eakuse rahvakogu 2017. aastal käivitanud Koostöö Kogu juht Teele Pehk lisab: “Hoolduskindlustuse loomise ettepanek on üks kahest uue eakuse 26 ettepanekust, mis parlamenti jõudnud, ning üks väheseid kollektiivseid pöördumisi, mida Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena arutab. Rahvakogu kui ühiskondliku koosloomeprotsessi tulemustele aitab kaasa nii vajalike tegude käivitamine kui ka jätkuv avalik huvi ettepanekute menetlemise ja lahendamise üle. Vanemaealiste poliitika komisjon täidab kahte rolli: hoiab avalikkuse tähelepanu ettepanekutel ning oma praktikute ja ekspertidega hindab ettepanekute sisulist lahendamist. Järjehoidmisse on teretulnud ka ajakirjanike ja kaasamise hindajate panus.”

Kell 10 algaval Riigikogu istungil esineb uue eakuse rahvakogusse hoolduskindlustuse ettepaneku teinud doktor Kai Saks, sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ja Tartu Linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff. Istungit saab jälgida Riigikogu kodulehel ja ETVs.

Uue eakuse rahvakogu 24 ettepanekut ootavad igaühe toetusallkirju veebis https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/.
Vähemalt 1000 allkirjaga ettepanekut arutavad Riigikogu komisjonid.

Rohkem infot:

Ivar Paimre
MTÜ Eesti Omastehooldus
www.omastehooldus.eu
53 671 418

Teele Pehk
SA Eesti Koostöö Kogu juht
www.kogu.ee
58100478

 

Samal teemal ERR telesaates Foorum teisipäeval 6. märtsil.

Allikas: 
https://www.kogu.ee/hoolduskindlustuse-loomise-arutelul-ja-teistel-uue-eakuse-ettepanekutel-hoiab-jarge-vanemaealiste-poliitika-komisjon/

Eestis saavad vajalikku abi vaid tugevamad puuetega inimesed

01.03.2018

Puuetega inimestest saavad vajalikku abi tugevamad, kes oma õigustes ja võimalustes paremini orienteeruvad, tõdetakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni variraportis. Puuetega Inimeste Koda koostas variraporti vastukaaluks riigi poolt ÜRO-le esitatud aruandele, mis keskendus õigusruumi analüüsile.

Kuigi riik peaks kontrollima, kuidas puuetega inimeste õigusi kaitstakse, seda ei tehta, sest sõltumatuks järelevalveks puudub seaduslik alus. Võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta ütles "Aktuaalsele kaamerale", et talle on arusaamatu, miks seda pole.

Pöördumistega tegeleb võrdse kohtlemise voliniku büroos kolm inimest ja mullu oli pöördumisi kokku üle 400.

"2007. aastal olid kõik pöördumised voliniku poole 78 tükki, eelmisel aastal meil oli ainuüksi puuetega inimeste pöördumisi 85 tükki. Me ei jõua tegelikult nende pöördumistegagi tegeleda," tõdes Pakosta.

Lisaks järelevalve puudumisele on suurimate probleemide seas see, et abi ei saa kõige nõrgemad, vaid tugevamad, kes teavad oma õigusi ja oskavad küsida.

Veel märgitakse variraportis, et puuetega laste toetused ei kata lisakulutusi ravimitele, toidulisanditele või transpordile ja et e-riik pole jõudnud puuetega inimesteni, kuna riigi ja kohalike omavalitsuste andmebaasid ei suhtle omavahel ja ei toimu andmete ristkasutust.

"Puudega inimesed sageli vajavad erinevate institutsioonide poolt osutatavat abi ja nad peavad täna igale poole eraldi pöörduma ja oma andmeid ise esitama," selgitas Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht.

See omakorda võib tähendada, et inimene jääb abita, sest teabes orienteeruda on keeruline.

Eesti Kurtide Liidu juhatuse esimees Tiit Papp rääkis, et Eesti kaugemates piirkondades on juba aastaid probleemiks viipekeele tõlketeenuse kättesaadavus, millesse mõni omavalitsus suhtub kui luksusteenusesse.

Nägemis- ja liikumispuudega inimesed rääkisid juurdepääsu puudumisest.

"Puuduvad helilised valgusfoorid, mis tähendab seda, et pime inimene või nägemispuudega inimene ei saa üle tee. Puuduvad helidega, häälteavitusega ühistranspordi numbrid," loetles Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Jakob Rosin.

Nägemispuudega inimesed ei pääse ligi ka internetipanga teenustele ja e-poodidele. Ka mobiilirakendused pole neile.

Liikumispuudega inimeste mure on isikliku abistaja, tugiisiku ja transporditeenuse kättesaadavus.

"Kui riik eeldab aktiivset olemist puudega inimeselt, siis tegelikult teenused teda ei toeta. Siin on käärid sees, sest mida aktiivsem on inimene, seda rohkem vajab ta sotsiaalteenuseid," ütles Eesti liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tom Rüütel.

140-leheküljelises variraportis on probleeme palju rohkem, need puudutasid 12 valdkonda.

Iva: tehtud on palju, kuid teenused on ebaühtlased

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et viimastel aastatel on puuetega inimeste heaks palju asju tehtud ja seda näitab ka variraport. Ta ütles, et loodud on palju uusi teenuseid ja võimalusi, aga need on ebaühtlased ja need ei ole kõigile ühtmoodi kättesaadavad.

Tema sõnul tuleb süsteemi muuta tugevamaks ja ka süsteemsemaks, et igaüks teaks, kust ja millist abi ta saab, sõltumata elukohast ja inimese aktiivsusest.

Iva sõnul on juba sel aastal kavas pilootprojektid, kus vaadatakse, kuidas viia kokku kohaliku omavalitsuse, sotsiaalvaldkonna ja tervishoiusüsteemid nii, et suurema abivajadusega inimesed ei peaks erinevate süsteemide vahel ekslema.

"Edasi tulevad kõik muud teemad /.../ - üldine infoväli, koduleheküljed, info erinevate teenuste, asutuste võimaluste kohta peab järgemööda paranema ja selleks ka tööd tehakse," lisas minister.

Rääkides järelevalvest puuetega inimeste õiguste kaitse üle, ütles Iva, et kontrolli on kahte sorti.

"Üks on see, mis jälgib üldiselt teenuseid, teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Selleks on sellest aastast ka muudatus, kus enamiku sotsiaalhoolekande teenuste üle teeb järelevalvet sotsiaalkindlustusamet. Varem tegid seda maavalitsused, see oli väga killustunud," rääkis Iva.

"Teine pool, mis räägib üldiselt konventsiooni täitmise järelevalvest, nõuab seadusemuudatust ja ka lõplikku kokkulepet, kuidas see järelevalve jagada. See on arutelude ja uute juriidiliste analüüside vahel, sest esimese kooskõlastusvooru on seaduseelnõu läbinud, aga on tulnud erinevad ettepanekud, kas jagada seda võrdõigusvoliniku ja õiguskantsleri vahel. Nii et see on arutelude taga. See on halvasti, et see on pikalt viibinud, aga läheme pika sammuga edasi," lisas ta.

Allikas: 
https://www.err.ee/686847/eestis-saavad-vajalikku-abi-vaid-tugevamad-puuetega-inimesed

Valitsus kiitis heaks hoolduspuhkuse loomise

01.03.2018

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega on kavas kehtestada töölepingu seaduse alusel kuni viie tööpäevane tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kes on täisealise sügava puudega inimese lähedane või talle kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

Eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks.

"Kui praegu saavad puudega laste vanemad, eestkostjad või hooldajad vajadusel lisapuhkepäevi lapse erivajadustega tegelemiseks, siis edaspidi võimaldab riik tasustatud puhkusepäevi ka täisealise sügava puudega inimese lähedastele," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

"Lisapuhkepäevad on mõeldud näiteks sügava puudega inimesega arsti juures käimiseks, hooldamise korraldamiseks või lihtsalt vaba aja veetmiseks," lisas minister.

· Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps, abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või talle kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.

· Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või eraldi päevade kaupa kalendriaasta jooksul.

· Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning hüvitamisega.

· Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse sotsiaalkindlustusametile.

Hoolduspuhkuse kehtestamise sügava puudega inimese töötavale lähedasele kiitis valitsus heaks 14. septembril 2017 koos hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude paketiga.

Hoolduspuhkuse loomist arutab edasi riigikogu, planeeritav jõustumise aeg on 1. juuli 2018.

Koda: hoolduspuhkus pole kõigile kättesaadav

Puuetega inimeste koda ja omastehooldajad tervitavad hoolduskoormust leevendavat meedet, kinnitades samas, et see pole kättesaadav kõigile ja puhkuse üle arvestuse pidamine läheb kalliks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hoolduspuhkuse tasu arvestatakse miinimumpalga järgi, seega viis puhkepäeva saja euro eest ja seda saavad kasutada ainult töölepinguga töötavad inimesed.

"Tänapäeva töötamine on muutunud väga palju ja inimesed on FIE-d, töötavad käsundus- ja töövõtulepingutega. Nemad jäävad ka kõrvale sellest meetmest ja see peaks olema kindlasti üks suund, kuhu edasi areneda," rääkis Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht.

Omastehooldajate huve kaitsev riigikogu liige Tiina Kangro ei mõista, miks peab puhkusesaajate ringi sedavõrd kitsendama, seda enam, et korduvalt on juhitud sotsiaalministeeriumi tähelepanu samale probleemile puudega lapsi hooldavatele vanematele lisapuhkuse andmisel.

Teise kitsaskohana tõi Kangro esile asjaolu, et 24/7 omakseid hooldavad lähedased ehk tööturult väljas olevad inimesed seda teenust ei saa, nagu ka hooldajad, kel kodus eakas, ent vormistamata puudega lähedane.

"Kas me tahame nüüd öelda, et jookske kõigi kehva tervise ja haigustega inimestega puudeid vormistama, samas kui sotsiaalkindlustusamet tegeleb just sellega, et mitte kõik inimesed, kellel on meditsiinilised probleemid, ei läheks ilmtingimata puuet vormistama. Seal on selliseid segadusi palju," rääkis Kangro.

Eelnõus on kirjas, et hoolduspuhkuse potentsiaalsete kasutajatena on arvestatud umbes 40 protsenti sihtrühmast ja selle aasta eelarves on hüvitamiseks eraldatud 700 000 eurot. Kangro sõnul kulub süsteemi arvepidamisele 120 000 eurot. Tema usub, et kui need kaks kokku liita, saaks selle rahaga hoopis paremat teenust pakkuda.

"Kui selle 800 000 euroga näiteks palgata juurde 100 hooldajat või tegevusjuhendajat ja kui me eeldame, et iga selle töötaja juures on igapäevaselt hoiul või hooldamisel, 5-10 inimest - vaimupuudega või lihtsalt hooldust vajavat inimest -, siis me võiksime vähemalt 500 puudega inimest igapäevaselt hooldada või abistada ja see oleks kindlasti palju suurem võit ühiskonnale," arutles Kangro.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kommenteeris, et teenuseid on kindlasti juurde vaja ning teenuste arendamine praegu käib.

Ta märkis aga, et üks ei asenda teist ning kui inimene tahab tööturul osaleda, siis suure hoolduskoormuse juures on tal vaja ka täiendavat puhkust.

"See on esimene samm selles osas, et hoida neid inimesi läbipõlemise eest ja hoida neid võimalikult tööturu juures, kui nad seda ise soovivad. Nii et mõlemat poolt on vaja - nii teenuseid kui ka puhkepäevi. Selles osas ma saan aru sellest murest, aga ma pole nõus sellega, et seda ei oleks vaja üldse teha," ütles minister.

Allikas: 
https://www.err.ee/686698/valitsus-kiitis-heaks-hoolduspuhkuse-loomise

Lehed